Naiste tugikeskused

Naiste varjupaiga eesmärgid ja põhimõtted

Esimene naiste varjupaik avati 1972. aastal Londonis.

Euroopas on praegu kokku umbes 1500 naiste varjupaika.

WAVE (WOMEN AGAINST VIOLENCE EUROPE)-naistevastase vägivalla tõkestamisega tegelevate organisatsioonide üle-euroopaline võrgustik.

WAVE on välja töötanud juhised naiste varjupaiga loomiseks ja käigushoidmiseks, kus kirjeldatakse naiste varjupaikade eesmärke ja tegevuspõhimõtteid.

Naiste varjupaiga eesmärgid

Kaitse ja turvalisus

Kõige olulisem on vägivallaohvrite jaoks turvalisus. Seetõttu peab turvalisuse tagamine olema varjupaikade prioriteet number üks

Jõustamine

Vägivald on traumeeriv kogemus – kogemus, millega kaasneb jõuetuse tunne ja teise inimese võimu all olemine. Igasuguse ohvritele osutatava toetuse eesmärk on aidata naistel sellest jõuetusetundest üle saada ja pakkuda neile julgustust iseenda valikutest lähtuva elu (taas)alustamisel.

Oluline on käsitleda naisi oma olukorra asjatundjatena. Nad vajavad toetust oma olukorras selgusele jõudmisel ja arusaamisel, kuidas on osutunud võimalikuks see, et nende partnerid on nad enda võimule allutanud.

Ühiskondlikud muutused

Naiste varjupaikade eesmärgiks on vähendada ühiskonnas levinud eelarvamusi, hoiakuid ja käitumismudeleid, mis loovad soodsa pinnase naiste- ja lastevastasele vägivallale ja juurutavad seda.

Naiste varjupaiga põhimõtted

Feministlikud seisukohad

Meeste vägivaldsus naiste suhtes on ajalooliselt väljakujunenud meeste ja naiste vaheliste ebavõrdsete võimusuhete väljendus ning ühiskonnas ja poliitikas valitsevate sugudevaheliste suhete peegeldus, mistõttu seda tuleks eelkõige vaadelda kui ühiskondlikku ja poliitilist probleemi.

Naised aitavad naisi

Vägivalda kogenud naised on sunnitud taluma seda, et nende partnerid nende üle domineerivad ja neid väärkohtlevad. Seetõttu on oluline, et nad saaksid toetust ja abi pädevalt naissoost nõustajalt.

Asumine naiste poolele

Tegelemine vägivalla lõpetamisega tähendab selgete seisukohtade omaksvõtmist ja kõikide naistevastase vägivalla vormide hukkamõistmist (“Vägivallale puudub õigustus”).

Püüe jääda toimunu suhtes neutraalseks tähendab kaudset vägivalla aktsepteerimist. Varjupaikadesse pöördunud naistel ei ole vaja esitada tõendeid kogetud vägivalla kohta. Oluline on uskuda seda, mida nad räägivad ja kohelda neid eelarvamustevabalt.

Ohvrid vajavad toetajaid, kes asuvad nende poolele ja aitavad neil läbida kõik vajalikud sammud.

Alati on vägivallatseja see, kes peab oma vägivaldsuse eest vastutama. Selgete seisukohtade

väljendamine igasuguse vägivaldse käitumise suhtes näitab vägivallategude hukkamõistmist, kuid mitte vägivallatseja kui indiviidi hukkamõistmist.

Meeskonnatöö (ja rangete hierarhiate puudumine)

Varjupaigatöö organiseerimises peaks lähtuma demokraatlikest printsiipidest, võimu võrdsest jaotamisest ja ülemäärselt hierarhiliste või bürokraatlike struktuuride vältimisest. Paljudes varjupaikades töötab personal meeskonnana, juhtimiskohustused ja vastutus on jagatud. Isegi juhul, kui varjupaigal on olemas juhataja, on jätkuvalt oluline teha meeskonnatööd ning kaasata kõikide otsuste tegemisse ja varjupaigateenuse arendamisse kõik varjupaiga töötajad.

Osalemisvõimalus ja demokraatlikud struktuurid

Tuleb jälgida, et naiste varjupaigad ei muutuks asutusteks, kus naiste elu üle otsustatakse nende eest, vaid et naised kaasataks kõikidesse tööprotsessidesse. Naiste partnerite võim ei tohiks asenduda institutsiooni võimuga.

Enesemääramisõigus

Oluline on respekteerida naise õigust teha ise oma elu puudutavaid otsuseid. Oluline on naisele mõista anda, et otsuste tegemine on puhtalt tema kätes ja et tema otsuseid respekteeritakse. Sekkumise eesmärgiks on vägivalla lõpetamine, mitte paarisuhte lõpetamine.

Konfidentsiaalsus / anonüümsus

Selleks, et kaitsta naise õigusi ja tema isikupuutumatust, peab andma talle võimaluse ise otsustada, millist informatsiooni tema kohta kuhugi edastatakse. Seetõttu ei tohiks varjupaik ega nõustamiskeskus ilma naise nõusolekuta edastada tema kohta mingit informatsiooni. Erandeid tuleks teha juhtudel, kui kaalul on naise või laste elu .

Samuti peaks naistel olema õigus saada nõustamist ja tuge ilma, et nad peaksid avaldama oma isikuandmeid.

Ööpäevaringse ja ajaliste piiranguteta teenuse pakkumine

Naine, kes on sunnitud oma partneri juurest põgenema, vajab kohest toetust ja kaitset. Tal peaks olema võimalus pöörduda varjupaika ööpäevaringselt. Põhimõtteliselt peaks naistel ja lastel olema võimalus jääda varjupaika seni, kuni nad leiavad, et nad tunnevad ennast turvaliselt ja suudavad elada vägivallavaba elu.

Vastutus

Varjupaigal on kohustused – see on vastutav naiste ja laste ees, organisatsiooni ja selle liikmete ees ja ühiskonna ees üldiselt. Varjupaiga tegevus ja käitumine peab olema läbipaistev ja mõistetav.

Teenuse kvaliteeti puudutavad põhimõtted

Kõikide põhimõtete rakendamise eeltingimuseks on professionaalsus.

Personal peab olema sobiva ettevalmistusega ja saama oma töö eest teenitud tasu.

Korraldada tuleb täiendkoolitusi ja supervisioone.

Personali hulk peab olema vastavuses naiste ja laste arvuga, et pakkuda kogu vajalikku toetust ja vastata standarditele.

Vabatahtlikel peab olema korralik väljaõpe.

Ressurssidega tuleb ümber käia ökonoomselt ja efektiivselt.

Regulaarse kvaliteedikontrolli käigus tuleb kontrollida kvaliteedistandarditele vastavust.

Struktuuri ja rahastamist puudutavad põhimõtted

Varjupaikade tööd peavad korraldama valitsusvälised mittetulunduslikud ja poliitiliselt neutraalsed naisorganisatsioonid .

Naiste varjupaigad vajavad korralikku riigipoolset rahastust, kuna need täidavad ühiskonna seisukohalt olulisi funktsioone..