Feminar
Laupäev, 27.11.2010
11.00 - 17.00
Tallinna Ülikoolis
Uus-Sadama 5, ruumis M218 (Tallinna saalis)
sünkroontõlkega eesti keelde
Kava:
11.00 - 11.25 Zakia Khan (Rootsi)
"Kas mina siis polegi naine? Vägivald ja dokumentideta migrantnaiste murettekitav olukord Euroopas."
Tänavu alustas Göteborgis kampaaniat võrgustik "Keegi ei ole ebaseaduslik" toonitamaks dokumentideta naiste elus aset leidvat kuritarvitamist ja nende võitlust õiguse eest saada vägivalla ja väärkohtlemise vastu kaitset. Nõuame, et ka “paberiteta” naistel oleks samasugune õigus kaitsele, kuigi kõigil teistel naistel meie ühiskonnas.
Dokumentideta naised on nende seaduslike õiguste puudumise tõttu sageli kerge saak inimestele, kes teavad nende olukorda ja kasutavad ära oma võimu, et neid ähvarda, röövida, neilt välja pressida, neid läbi seksuaalse ahistamise ja kuritarvitamise allutada. Paljudel neist naistest pole mingit võimalust ennast kaitsta või saada politseilt abi. Nad ei ela mitte ainult peidus Rootsi ametiasutuste eest vaid peituvad ka vägivaldsete inimeste eest oma vahetus keskkonnas. Ähvarduste, vägistamiste, kuritarvitamiste ja väljapressimiste toimepanijad on vägagi teadlikud dokumentideta naisi varitsevast ohust (neid võidakse vahistada või maalt välja saata), kui nad neist nende peal toime pandud rikkumistest teada annavad. Loe ettekannet siit
11.25 - 11.45 Dagmar Kase (Eesti)
"Feminism ja naisõiguslus – vägivald tähenduste ruumis."
Kuigi nii feminismi kui naisõigusluse eesmärgiks on subjekti ja objekti suhte ümber sõnastamine ja uuestimääratlemine, on antud tähendused, nendest arusaamine ja nende kasutamine deformeerunud. Ettekanne põhineb eestikeelse Internetiruumi kommentaaridel, käsitledes antud teadvustamata ja deformeeritud mütoloogiat muuhulgas läbi alljärgnevate küsimuste: miks ja kuidas eristatakse feminismi-feministe ja naisõiguslust-naisõiguslasi; mida ja milliseid väiteid me usume; millele toetub tähenduste muutmine ja kinnistamine; eelarvamuste, hirmu ja võimu vahelised suhted meie igapäevaelu mõistetemaailmas? Loe ettekannet siit
11.45 - 12.05 Anna-Maria Penu (Eesti / Hispaania)
"Mida tähendab rääkida emakeeles isamaal asuvas isakodus? Mõtteid nais(t)e enesevägivallast"
Ettekanne toonitab nais(t)e hääl(t)e, keele ja pilkude, jälgede jätmise vajalikkust üldisesse kultuuriloosse, naisliini järjepidevuse hoidmise olulisust fragmenteeritud üksikute heledamate tähtede kõrval. Nii isiklikus kui ka avalikus sfääris, kus naistevahelise solidaarsuse ja koostöö tähtsus on asendamatu. Kuid mida tähendab naistevaheline solidaarsus ja koostöö? Mis osa mängib naiste nähtamatusel ajaloos näiteks omandi puudumine?
Samuti räägime sellest, kuidas läbi teiste naiste saavutuste, mõtete, tööde alavääristamise, maha tegemise, põlguse alavääristame, põlgame, teeme maha tegelikult iseennast. Mis aitab kaasa taolise enese vastu suunatud vägivalla, misogüünia elujõule? Milles see seisneb ja kuidas see endast ja seeläbi ühiskonnast välja juurida?
Loe ettekannet siit
12.05 - 12.10 küsimused, vastused, väike paus
12.10 - 12.50 Prof. Jorunn Økland (Norra, videokonverents)
12.50 - 13.00 küsimused, vastused, väike paus
13.00 - 13.40 Liina Siib (Eesti)
"Naise kujutamine vägivalla ohvri ja toimepanijana."
Ettekandes vaatlen visuaalsete kujutiste abil, kuidas esitatakse naist, kes on langenud vägivalla ohvriks või on ise toime pannud vägivallateo. Muuhulgas tunnen huvi, kas need kujutised erinevad analoogsetest piltidest, kus tegelaseks on mees? Kas naisest on kergem saada objektset kujutist kui mehest? Kuidas toimub naise stigmatiseerimine kujutiste kaudu? Kas vaatajas hakkab tööle kaastunne või õõvastus?
Kasutan kujutisi kunstist (naismärter, naismodell, naine kättemaksjana); teatrist (sh ooper, tragöödia); fotograafiast (nt politseifoto); filmikunstist ja ajakirjandusest.
13.40 - 14.30 küsimused, vastused ja lõunapaus
14.30 - 15.10 Mari Angeles Bustamente Ruano (Hispaania)
"Seksuaalne ahistamine, tõke inimõiguste saavutamiseks töökohal."
Õiglasema maailma saavutamine on inimlik püüdlus, mis tugineb peamiselt universaalsete inimõiguste nõudmistele baseeruva süsteemi loomisel. Niikaua kuni eksisteerivad sundabielud, naiste suguelundite mutilatsioon (FGM), seksuaalkuriteod, abikaasa käe läbi mõrvatud naised, poisssõbra käest jõhkralt peksa saanud neiud, ülemuse või kolleegi seksuaalse ahistamise alla kannatajad ei saa me rääkida inimõiguste universaalsusest.
On oluline märkida, et seksuaalne ahistamine töökohal pole muud kui võimu valesti mõistmine ehk teise poole alandamine läbi domineerimise. Selles protsessis segunevad õigustused uskumustest, mis seotud naiselike omaduste väidetavast alaväärsusest (seega, väärtusetusest) võrreldes mehelikkusega (väärtuslik või ülema väärtusega) ning meeste juhtpositsiooni legitiimsusest, ainsa ja tõelisena, kehtestatud ühiskonnakorras.
Lisaks segunevad need põhjendused töökohal (kuigi mitte ainult seal) klassitsistlike selgitustega, kus jällegi normaliseeritakse hierarhia kui ainuvõimalik viis mõista inimsuhete organiseeritust, ning muidugi võimu ja kontrolli. Mõlemad lähenemised toidavad teineteist, et säilida, süsteemi taastoota, ja mitte surra.
Loe ettekannet siit
15.10 - 15.20 küsimused, vastused, väike paus
15.20 - 16.00 Prof. dr. Gloria Wekker (Holland)
"Absoluutselt vajalik. Naised vägivalla vastu."
Laenan Malcolm X sõnu "absolutuselt vajalik", et näidata naiste vastu igapäevaselt toime pandud vägivallaga võitlemise kiireloomulisust. Millist vägivalda ma silmas pean? Naised kannatavad füüsilise, psühholoogilise ja tunnetusliku vägivalla all ning sageli on tegemist nende kolme kombinatsiooniga. Oma ettekandesse haaran sealhulgas kodu / partneri vägivalla, seksuaalse hirmutamise, prostitutsiooni, nn aumõistega seotud vägivalla ning lesbide, transseksuaalide ja queeride diskrimineerimise. Puudutan erinevaid vägivalla vorme, sealhulgas ka sellist olulist aspekti nagu sunnitud vaikimise vägivald toime pandud vägivalla kohta ning sellele lisanduv omaks võetud süü, mida naised sageli kaasas kannavad, nende vastu suunatud vägivallategude suhtes.
Läbi soo, rassi / rahvuse, klassi ja seksuaalsuse mõistete, mis on minu soouuringutes kesksed, näitan, kuidas need erinevad teljed suhestuvad naiste vastu suunatud vägivalla nähtustega. Loe ettekannet siit
16.00 - 16.10 küsimused, vastused, vestlus ja väike paus
16.10 - 16.50 Nanna Lüth (Saksamaa)
"Loomingulis-teoreetiline uurimus seksismi/rassismi kohta reklaamis."
Grupi (Nanna Lüth, Jeanine Oleson, Wiebke Trunk) näituse idee sündis vastuseks Saksa tele-ajakirja Hörzu kampaaniale, kus esitati ülikonnas euroopa meest, kelle süles istus traditsioonilise huuleplaadiga aafrika naine ja all oli tekst "Vahel sa ei võta enam mitte midagi" kui irooniline kujutis erakordselt kõrgete nõudmistega paarist (kes ostaks kvaliteetset telekava).
2006. aastal kutsus taolise teksti ja kujutise kombinatsioon esile suure avaliku arutelu. Seda kritiseeriti, peeti seksistlikuks, rassistlikuks ja eriti solvavaks, arvestades koloniaalset ajalugu. Saksa reklaaminõukogule, turundustööstuse enesekontrolliasutusele, tuli mitmelt poolt nõudmisi, et kampaaniale tehtaks ametlik ettekirjutus. Reklaami sõnavabadusele apelleerides ning Hörzu pressiosakonna argumentide tõttu ei antud asjale mingit ametlikku käiku. Lõpuks loobusid ajakirja kirjastajad ise reklaamist.
Projekt "Aitab jamast, juba praegu!" arutas varem esile tõusnud teemasid seksismi, rassismi ja vähemuste huvide tarbeesemeteks muutmise ümber tänapäeva reklaamis.
Moderaator Anna-Maria Penu
|
 |
