ÜRO IV naiste maailmakonverents Pekingis 1995.a.

Pekingis peetud neljas naiste maailmakonverents, kus esimest korda osales delegatsioon Eestist)  võttis 15. septembril 1995 vastu deklaratsiooni ja tegevusplatvormi, milles esitati

·         valitsustele,

·         rahvusvahelisele üldsusele ja

·         kodanikuühiskonnale

üleskutse võtta strateegilisi meetmeid nii naiste diskrimineerimise kui soolise võrdõiguslikkuse ees seisvate tõkete kõrvaldamiseks.

1995.a. toimunud Ülemaailmse naiste IV maailmakonverentsi tegevuskavas on määratletud 12 strateegilist valdkonda, milles tuleb keskenduda naiste olukorrale, kirja pandud  strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid nii riikide valitsustele, valitsusvälistele organisatsioonidele kui rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Probleemidena on nimetatud:

1. Jätkuv ja kasvav naiste vaesumine
2. Ebavõrdsus hariduses ja ebavõrdne juurdepääs haridusele ja koolitusele
3. Juurdepääs tervishoiule ja tervishoiuteenustele
4. Naistevastane vägivald
5. Sõjaliste ja muude konfliktide mõju naistele, sh. neile, kes elavad okupatsioonitingimustes
6. Ebavõrdsus majandusstruktuurides, töötamises ja juurdepääsus ressurssidele
7. Ebavõrdsus võimu jagamisel ja otsustamisprotsessides osalemisel kõigil tasanditel
8. Naiste inimõigused
9. Naiste ja meeste stereotüpiseerimine meedias
10. Sooline ebavõrdsus seoses loodusressursside ja keskkonnakaitsega
11. Jätkuv tütarlaste diskrimineerimine ja nende inimõiguste rikkumine
12. Riiklike institutsioonide administratiivne suutlikkus kõige eelnevaga tegelda.

Tegevuskavas on kokku lepitud  võrdõiguslikkuse edendamisel rakendada  kahte strateegiat.

1. Esiteks on kohustutud kasutama spetsiifilisi meetmeid naiste/meeste olukorra parandamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.

2. Teiseks on tegevuskavas rõhutatud, et valitsused ja muud rahvusvahelisi inimõigusi jälgivad institutsioonid peavad rakendama soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi integreerimist kõikidesse muudesse meetmetesse ja poliitilistesse otsustesse (sugupoolte aspekti, sugudevaheliste suhete analüüsimist võimalike poliitiliste otsuste mõjude ennustamiseks). Strateegia eesmärgiks on kindlustada, et nii naiste kui meeste huvid, vajadused ja soovid oleksid arvestatud nii, et need edendaksid ka soolist võrdõiguslikkust.

Pekingi tegevuskava on poliitiliselt siduv. Tegevuskavas püstitatud eesmärkidest lähtuvad Euroopa Liidu liikmesriigid ja EL institutsioonid.

Loe edasi siit

1.-12.märtsini 2010  osales eesti delegatsioon NY-s ÜRO Naiste staatuse Komisjoni 54.-l istungjärgul, kus ümarlaudadel ja muudel üritustel arutati Pekingi tegevuskava rakendamist milleeniumi eesmärkide valguses. 

Eesti aruanne Beijing +15 (inglise keeles)