Euroopa Liidu dokumendid

EURROOPA KOMISJON

Euroopa Komisjoni Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010-2015 käsitleb ühe teemana väärikust, isikupuutumatust ja soolise vägivalla lõpetamist.

Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes (2006–2010) on naistevastase vägivalla kaotamine nimetatud üheks valdkonnaks kuuest prioriteetsest ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuse valdkonnast.

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2012. aasta 6. detsembril vastu järeldused Võitlus naistevastase vägivalla vastu ja tugiteenuste osutamine koduvägivalla ohvritele

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2010. aasta 8. märtsil vastu järeldused Naistevastase vägivalla kaotamine Euroopa Liidus

EUROOPA PARLAMENT 

Euroopa Parlament on vastu võtnud mitmeid resolutsioone naistevastase vägivalla kaotamise kohta.

 2. 02.2006 resolutsioon Naisteavastase vägivallaga võitlemise praegune olukord ja kavandatavad meetmed  soovitab muuhulgas käsitleda meeste vägivalda naiste vastu inimõiguste rikkumisena, mis peegeldab võimu sooliselt ebaühtlast jagunemist meie ühiskonnas, ning võtta selle nähtusega võitlemisel kõikehõlmav poliitiline lähenemine, sealhulgas ennetamise ja karistamise tõhusad meetodid;

käsitleda meeste vägivalda naiste vastu struktuurilise nähtuse ja olulise takistusena soolise ebavõrdsuse kaotamisel; kehtestada täisleppimatus kõikide naistevastase vägivalla vormide suhtes.

26.11.2009 resolutsioon Naistevastase vägivalla kaotamine 

nõuab tungivalt, et liikmesriigid täiustaksid naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemist puudutavaid riiklikke seadusi ja tegevuspõhimõtteid, eeskätt töötades välja sellised terviklikud riiklikud tegevuskavad võitluseks naistevastase vägivalla vastu, mis põhinevad analüüsil, kuidas naistevastane vägivald mõjutab soolist võrdõiguslikkust, ja rahvusvahelistest lepingutest tulenevatel liikmesriikide kohustustel kaotada kõik naiste ebavõrdse kohtlemise vormid, ning hõlmavad konkreetseid meetmeid meestepoolse vägivalla ärahoidmiseks, ohvrite kaitsmiseks ja vägivallategude toimepanijate kohtu alla andmiseks;

nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid asjakohaste siseriiklike programmide ja rahastamiskavade kaudu vabatahtlikke ühendusi ja organisatsioone, mis pakuvad naissoost vägivallaohvritele varjupaika ja psühholoogilist tuge, eelkõige selleks, et aidata sellistel naistel pöörduda tagasi tööturule ja saada seeläbi täielikult tagasi inimväärikus.

Euroopa Parlamendi 9. septembri 2010. aasta deklaratsioon naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta väljakuulutamise kohta

Euroopa Parlament,

arvestades, et mõiste "naistevastane vägivald" tähendab igasugust soopõhist vägivalda, mille tulemuseks on või võib olla füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline kahju naistele või nende kannatused, kaasa arvatud selliste tegudega ähvardamine või vabaduse meelevaldne võtmine või piiramine kas avalikus või eraelus;

arvestades, et naistevastane vägivald on peamine takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel ning see on üks kõige levinumatest inimõiguste rikkumise liikidest, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalsed piire;

arvestades, et naistevastane vägivald on Euroopa Liidus erakordselt oluline probleem, kuna 20–25% naistest kannatab oma täiskasvanuelu jooksul füüsilise vägivalla all ning üle 10% naistest on seksuaalse vägivalla ohvrid;

..........

 palub komisjonil kuulutada viie järgneva aasta jooksul välja naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aasta.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta

Selles dokumendis Euroopa Parlament muuhulgas

1. palub komisjonil esitada 2014. aasta lõpuks ELi toimimise lepingu artikli 84 alusel õigusakti ettepanek, millega luuakse meetmed liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ennetamise valdkonnas, järgides resolutsiooni ettepaneku lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi;

2.  palub komisjonil esitada muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa statistika määrus, mis oleks suunatud vägivaldsetele kuritegudele ning sisaldaks sidusat süsteemi soolist vägivalda puudutava statistika kogumiseks liikmesriikides;

3.  palub nõukogul kasutada sillaklauslit, võttes vastu ühehäälse otsuse, millega määratletakse naiste- ja tüdrukutevastane vägivald (ja soolise vägivalla muud vormid) ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatud kuriteoliigina;

4.  palub komisjonil toetada riiklikke ratifitseerimisi ning algatada menetluse ELi ühinemiseks naistevastast vägivalda käsitleva Istanbuli konventsiooniga, kui komisjon on hinnanud mõju ning lisaväärtust, mida viimane avaldaks;

5.  palub komisjonil esitada kogu ELi hõlmav strateegia ja tegevuskava võitluseks naistevastase vägivalla vastu, nagu on ette nähtud 2010. aastal Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas eesmärgiga saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal naiste isikupuutumatuse, võrdsuse (ELi lepingu artikkel 2) ja heaolu (ELi lepingu artikli 3 lõige 1) konkreetne ja tõhus kaitse, pannes erilist rõhku ennetustööle, et parandada naiste teadlikkust oma õigustest ning suurendada ka meeste ja poiste (juba alates väga varajasest east) teadlikkust seoses naiste füüsilise ja psühholoogilise terviklikkuse austamisega ning rõhutades vajadust pakkuda politsei- ja õigusasutustele asjakohaseid koolitusi, kus võetakse arvesse soolise vägivalla eripära, ning julgustab liikmesriike võtma arvesse ohvrite abistamist oma elu uuesti ülesehitamisel ja enesekindluse taastamisel, et nad ei satuks uuesti haavatavuse või sõltuvuse olukorda; märgib, et sellises strateegias tuleks pöörata erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks eakatele, puuetega inimestele, sisserändajatele ning LGBT inimestele (lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised inimesed), ning et see peaks hõlmama ka meetmeid, millega toetatakse vägivalda kogema pidanud lapsi ja tunnistatakse sellised lapsed kuriteo ohvriteks;

6.  palub komisjonil edendada koostööd liikmesriikide ja valitsusväliste naisorganisatsioonide ja muude naisorganisatsioonide vahel, et koostada ja rakendada tõhus strateegia naistevastase vägivalla kaotamiseks;

Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta resolutsioon seksuaalse ärakasutamise ja prostitutsiooni ning nende mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele

Selles dokumendis Euroopa Parlament muuhulgas:

1.  tunnistab, et prostitutsioonil, sundprostitutsioonil ja seksuaalsel ärakasutamisel on ulatuslik sooline mõõde ning mõlema puhul on tegemist inimväärikuse rikkumisega, samuti on need vastuolus inimõigustega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega, ning on seega vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, sh soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärk ja põhimõte;

2.  rõhutab, et kõigi naiste tervisega seonduvaid õigusi tuleb austada, sealhulgas õigus otsustada oma keha ja seksuaalsuse üle ilma sunni, diskrimineerimise ja vägivallata;

3.  rõhutab, et prostitutsiooni ja inimkaubanduse vahel on mitmeid seoseid; tunnistab, et prostitutsioon nii üleilmsel kui ka Euroopa tasandil toetab haavatavate naiste ja alaealiste tütarlastega kauplemist, kellest suur osa on 13–25 aasta vanused; rõhutab, et komisjoni andmetele tuginedes toimub suurem osa (62%) kauplemisest seksuaalse ärakasutamise eesmärgil ning naised ja alaealised tütarlapsed moodustavad 96% tuvastatud ja eeldatavatest ohvritest, seejuures suureneb viimastel aastatel ELi mittekuuluvatest riikidest pärit ohvrite protsendimäär;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL (millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) ütleb: 　

Vägivalda, mis on suunatud isiku vastu tema soo, soolise identiteedi või soolise väljendumise tõttu või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid, loetakse sooliseks vägivallaks. Selle tulemusel võib ohver kannatada füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või psühholoogilist kahju või kanda majanduslikku kahju. Soolist vägivalda loetakse diskrimineerimise vormiks ja ohvri põhivabaduste rikkumiseks ning see hõlmab vägivalda lähisuhetes, seksuaalvägivalda (sh vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine), inimkaubandust, orjust ning mitmesuguseid kahjulikke tavasid, nagu sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ning n-ö aukuriteod. Soolise vägivalla ohvritest naised ja nende lapsed vajavad tihtipeale erilist tuge ja kaitset seoses uue või korduva ohvriks langemise suure ohuga või sellise vägivallaga seotud hirmutamise või kättemaksuga.