Käsiraamat lasteaednikele

Müüdid perevägialla kohta

2.8 Müüdid perevägivalla kohta

Vägivald, ükskõik kas see toimub kodus või tänaval (nt vägistamine), on tihti seotud ühiskonnas levinud väärate arusaamistega (nn müüdid) ja ohvrit süüdistavate hoiakutega. Müüdid vähendavad toimepanija vastustust, pärsivad ohvri valmisolekut abi otsida ning võimaldavad vägivallal jätkuda. Tagamaks inimõigusi ja ennetamaks ning tõkestamaks vägivalla toimumist on oluline endale teadvustada ja kummutada vägivalda õigustavad, vabandavad ning vääralt seletavad arusaamad nii enda mõtlemises kui ka laiemalt ühiskonnas.

Ohver ise provotseeris vägivalda, ta on selle ära teeninud.

Sageli süüdistatakse ohvrit (naist, last) vägivalla provotseerimises või “vales” käitumises, mis annab vägivallatsejale justkui õiguse end ohvri peal (füüsiliselt) välja elada ja teda „karistada“. Selline väärarusaam aitab õigustada vägivalla kasutamist ning vähendada vägivallatseja vastutust. Ükskõik kuidas ka ohver ei käitu, ei anna see õigust tema suhtes vägivalda kasutada.

Perevägivald on pere siseasi, sinna ei ole õigust sekkuda.

Arvamus, et kõik, mis peres toimub, on pereliikmete enda asi ja väljaspool olevad inimesed ei tohi sellesse sekkuda, takistab oluliselt perevägivalla kaotamist. Kodu ja perekonna puutumatus kehtib seni, kuni ei rikuta perekonnale omistatud usaldust olla toeks ja hoolitseda lähedaste eest. Peresisesed suhted peavad vastama ühiskonnas levinud väärtustele, seadustele ja kommetele. Pereliikme suhtes vägivalla kasutamine on tõsine inimõiguste ja seaduste rikkumine, see ei ole enam pere siseasi, vaid ühiskondlik probleem, millesse peab sekkuma.

Kui ohvril ei ole nähtavaid vigastusi, siis ei saa vägivald ka tõsine olla.

Ohvri vigastused ei ole vägivalla tõsiduse näitajaks. Vägivalda kogenud naised tunnistavad, et pidev hirmutamine, alandamine ja manipuleerimine on palju raskemini talutav ja kahjustav kui löömine. Pealegi domineerib vägivaldses suhtes emotsionaalne vägivald, füüsilist vägivalda ei pruugi alati esineda. 

Korralikes peredes ei ole perevägivalda, vägivalda esineb ainult vaeste, töötute ja alkoholiprobleemidega inimeste peres.

Ehkki mõnedes uuringutes on ilmnenud, et vaesemates peredes esineb rohkem vägivalda, ei ole vaesus ja töötus vägivalla riskitegurid, vaid pigem lisa pingeallikad, mis eeldavad täiendavaid toimetulekuoskusi. Kuigi politsei- ja kiirabitöötajad puutuvad rohkem kokku selliste vägivallajuhtumitega, kus vägivallatseja või ka ohver on tarvitanud alkoholi, on vale pidada alkoholi vägivalla põhjustajaks. Vägivalda tarvitanud isikud võivad olla vägivaldsed ka kainena. Vägivaldse inimese suhtumine ning hoiakud partnerisse on ka alkoholi tarvitamata samasugused.

Uuringute ja naiste varjupaikade kogemuste kohaselt toimub vägivalda ka majanduslikult hästi toimetulevates peredes, kus ei ole sõltuvusainete tarvitamisega probleeme. Sellistes peredes aset leidev vägivald jõuab harva ametnikeni.

Vägivaldsed mehed on vaimselt haiged, nad ei suuda kontrollida oma viha ega vägivaldsust.

Vägivalda võivad kasutada ka vaimselt terved, haritud ja tööalaselt edukad mehed, kes käituvad väljaspool kodu võõraste inimestega väga vaoshoitult, viisakalt ja lugupidavalt. Ka oma naise suhtes võivad nad seltskonnas viibides hoolitsust välja näidata, kuid kodus kasutavad vägivalda, kuna tunnevad õigust domineerida ja kontrollida oma naist. Vägivaldsed mehed suudavad vajadusel valitseda oma negatiivseid tundeid ja impulsse. 

Kui naine lahkub vägivaldsest suhtest, siis lõpeb ka vägivald.

Vägivald ei lõpe paari lahkuminekuga! Väga tihti jätkub vägivald (eelkõige psühholoogiline vägivald ja kontrolliv käitumine, aga ka füüsiline vägivald) ka pärast suhte lõpetamist. Kusjuures on täheldatud, et lahkumineku ajal võivad vägivallajuhtumid sageneda ning muutuda tõsisemaks.

Vägivald lõpeb, kui mees ja naine kolivad kokku, abielluvad või saavad lapse.

Kui suhtes on ette tulnud vägivalda sõbrustamise või "käimise" ajal, jätkub see ka koos elades või siis, kui perre sünnib laps. Kokku kolimine võib anda vägivallatsejale kindlustunde naise „omamise“ suhtes, mistõttu enam ei varjata oma vägivaldsust. Kui mees on tarvitanud korra vägivalda, ületab ta vägivalla kasutamisega seotud vaimse piiri.