Veel 14 aastat tagasi puudus naistevastase vägivalla ohvritest naistel ja lastel Eestis võimalus spetsialiseeritud abi saada.

2002. aastal avas Tartus uksed Eesti esimene naiste varjupaik.

Mõni aasta hiljem alustasid ENÜ-sse koondunud naisorganisatsioonid sihipärast tööd selle nimel, et vägivalda kogenud naised ja lapsed saaksid ühtlasel tasemel asjatundlikku abi kogu Eestis.

Teine naiste varjupaik avati 2005. aastal Tallinnas, kolmas 2006. aastal Ida-Virumaal.

Sotsiaalministeerium rahastas 2004. aastast naiste varjupaikade tööd  läbi lühema- ja pikemaajaliste Hasartmängumaksu Nõukogu projektide.

2006. aastal loodi Eesti Naiste Varjupaikade Liit (ENVL), mis koostöös ENÜ Sihtasutusega alustas rahvusvahelistele standarditele ja materjalidele tuginedes uute naiste varjupaikade töötajatele baaskoolituse pakkumist ja olemasolevate varjupaikade töötajatele süstemaatiliste täiendkoolituste korraldamist.

2008. aastal käivitas ENVL vägivalda kogenud naiste tugitelefoni 1492 töö. See on tegutsenud läbi aastate nii vabatahtlike baasil kui lühiajaliste projektide toel. Alates 2014. aastast on pakutud ööpäevaringset tasuta teenust. Tugitelefonile vastavad põhjaliku täiendkoolituse läbinud naiste tugikeskuste töötajad üle Eesti.

Alates 2009. aastast kogutakse Liitu kuuluvates varjupaikades ühtse vormi kohast statistikat. 2012. aastal valmis esimene versioon teenuse kirjeldusest, naiste varjupaigad olid kujunenud naiste tugikeskusteks. 

Alates 2013. aastast saame tänu Norra projektist tulnud rahastusele rääkida kõigis naiste varjupaikades pakutavast kompleksteenusest naistevastase vägivalla ohvritele, mis sisaldab lisaks eriväljaõppe saanud tugikeskuste töötajate poolt pakutavale nõustamisele ja turvalise majutusele ka psühholoogilise nõustamist/psühhoteraapiat ja juristi nõustamist. Abi pakutakse lisaks perevägivallale ka seksuaalvägivalla ja muude naistevastase vägivalla vormide ohvritele.

2013. aasta sügisel valmis Norra projekti raames naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus, mille väljatöötamises said osaleda kõik tugikeskused. 2016. aastal teenuse kirjeldust täiendati.

Alates 2012 aastast on igal aastal tugikeskustesse pöördunud üle 1500 naise.

2015 aastal sai naiste tugikeskustest abi 1763 naist ja 165 last, 2016. aastal 1990 naist ja 186 last.

Alates 2016. aastast olid kõikides Eesti maakondades avatud naiste tugikeskused, mis pakkusid vägivalla all kannatavatele naistele ja nende lastele turvalist pelgupaika ja muud vajalikku abi.

Naiste tugikeskuste loomise kronoloogia

2002     Tartu  Naiste Varjupaik  (Naiste Tugi- ja Teabekeskus)

2005     Tallinna Naiste Kriisikodu

2006     Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-varjupaik

2008     Viljandimaa Naiste Tugikeskus

Valgamaa  Naiste Tugikeskus

2009     Raplamaa  Naiste Tugikeskus 

Pärnu Naiste Varjupaik 

2010     Võrumaa  Naiste Tugikeskus           

Tähtvere Avatud Naistekeskus

2013     Virumaa Naiste Tugikeskus

Jõgevamaa Naiste Tugikeskus

Järvamaa Naiste Tugikeskus

2014     Läänemaa Naiste Tugikeskus

2016     Tallinna Naiste Tugikeskus

            Saaremaa Naiste Tugikeskus (Pärnu NTK filiaalina)

            Hiiumaa Naiste Tugikeskus (Läänemaa NTK filiaalina)

            Raplamaa Naistekeskus (Järvamaa NTK filiaalina)

Kõik tugikeskuste töötajad ja vabatahtlikud olid läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse.

Aastatel 2006-2015 korraldatud koolitused (ENVL +ENÜ Sihtasutus)

2006 kokku 32 tundi, koolitajad Rootsist, Norrast, Soomest

2007 kokku 70 tundi, sh baaskoolitus 36 tundi, koolitajad Taanist, Soomest Leedust,

            Lätist + Eesti naistearst ja prokurör ning varjupaigatöötaja. Õppereis Rootsi

2008 kokku 132 tundi, sh kolm baaskoolitust a’36 tundi, koolitajad Soomest + Eesti

            psühholoogid ja varjupaigatöötajad

2009 kokku 68 tundi, sh baaskoolitus 36 tundi, koolitajad Eesti psühholoog,

            psühhiaater, jurist, inimkaubanduse ohvrite tugiliini juht

2010 kokku 140 tundi, sh 2 baaskoolitust 36 ja 40 tundi, koolitajad politseinik, kohtunik,

 soolise võrdõiguslikkuse ekspert, psühhoterapeut, juristid, varjupaigatöötajad,

 WAVE naistevastase vägivalla ekspert (Saksamaalt)

2011 kokku 32 tundi, koolitajad psühholoog, jurist, naistevastase vägivalla ekspert

2012 kokku 42 tundi, sh 8 tundi baaskoolitust, koolitajad prokurör, kohtunik,

            politseinik, ohvriabi töötaja, psühhoterapeut, psühhiaater ja jurist

2013 kokku 108 tundi, sh 32 tundi baaskoolitust, koolitajad psühhoterapeut, jurist,

            psühholoog, prokurör, psühhiaater+ Norra naistevastase vägivalla ekspert

2014 kokku 128 tundi, sh 2 baaskoolitust a’48 tundi, koolitajad psühhoterapeut, jurist

            prokurör, varjupaigatöötaja, psühholoog, politseinik, naistearst,

            seksuaalvägivalla ekspert ja psühholoogid Norrast

2015 kokku 176 tundi, sh baaskoolitus 48 tundi, koolitajad psühholoog,

            jurist, varjupaigatöötaja, psühhoterapeut, prokurör, politseinik +Norra

            seksuaalvägivalla eksperdid, politseinikud, psühholoogid, naiste varjupaiga

            töötajad

2016 kokku 112  tundi, sh 2 baaskoolitust, kokku 96 tundi, koolitajad psühholoog,

            psühhoterapeut, prokurör, jurist, naiste varjupaiga töötaja, naistevastase vägivalla

            ekspert, meediaekspert.

Kokku on naiste tugikeskuste ja tugitelefoni 1492 töötajatele korraldatud 10 aasta jooksul 536 tundi baas- ja 504 tundi täiendkoolitusi.

Alates 2014. aastast toetati naiste tugikeskusi riigieelarve eraldise kaudu ja lisaks ka muudest riigieelarvelistest allikatest.

2016. aastaks said  tugikeskused riigieelarve eraldisest 500 000 eur, lisaks nõustamisteks 195 000 eurot. Norra projektist sai nõustamisteks kasutada 30 000 eurot, nii et kokku on teenuste osutamiseks 725 000 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2017 on naiste tugikeskuse teenus osa riiklikust  ohvriabi teenusest, mis on sätestatud ohvriabi seaduses.

2017. aastaks on Sotsiaalkindlustusamet sõlminud riigihanke korras leitud teenuseosutajatega  lepingud tugikeskuste teenuse osutamiseks kogusummas 641 000 eurot. Esialgselt planeeritud summa oli 620 000 eurot. 

Teenuseosutaja muutus 8 maakonnas- Järva, Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Viljandi ja Võru maakonnas ja osaliselt Harjumaal.

Senist tegevust jätkavad 6 organisatsiooni 7 maakonnas Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus, Jõgevamaa Naiste Tugikeskus, Pärnu Naiste Tugikeskus (filiaaliga Saaremaal), Tallinna Naiste Kriisikodu, Tartu Naiste Varjupaik (Naiste Tugi-ja Teabekeskus) ja Valgamaa Naiste Tugikeskus.

Täismahus tugikeskuse teenuse osutamise pidid lõpetama 7 tugikeskust- Järvamaa Naiste Tugikeskus, Läänemaa Naiste Tugikeskus, Raplamaa Naiste Tugikeskus, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus, Võrumaa Naiste Tugikeskus ja Tallinna Naiste Tugikeskus, sest nende kodumaakonda leiti  hankega odavam teenusepakkuja.

Sõtlumatud tugikeskused jätkavad tööd vabatahtlikkuse alusel.

Riiklik rahastus tugikeskuse teenuse osutamiseks

*Teenust Hiiumaal osutas 2016. a Läänemaa tugikeskus

*Teenust Raplamaal osutas 2016. a Järvamaa tugikeskus

*Teenust Põlvamaal osutas 2016. a Võrumaa tugikeskus