| NAISTEVASTANE VÄGIVALD |
| EESTI NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUA SIHTASUTUS |
Käsiraamat lasteaednikeleNÄITED JA SOOVITUSEDJuhtum 1 Muidu elurõõmus ja aktiivne kolmeaastane Mari tardub aeg-ajalt hirmunult ja on mõnikord ärev. Seda juhtub siis, kui teda tabab pisimgi ebaõnn, näiteks söögiajal kukub hernes lusikalt maha, piima loksub riietele jms. Kui talle selja tagant ootamatult läheneda, haarab Mari kätega peast nagu kardaks midagi. Maril on sageli kehal ka kummalised sinikad ja justkui küüntega tõmmatud marrastused. Õpetaja rääkis sellest tüdruku kasuemaga arenguvestlusel ja märkis tähelepanekud arenguvestluse kokkuvõttesse. Ema lapse sellist käitumist seletada ei osanud. Lapse aasta vanema venna jutust on tulnud välja, et õde saab kodus peksa, kui ta üht või teist asja vastavalt vanemate nõudmistele ei tee või nutma hakab. Kord jalutukäigult tulles rääkis Mari õpetajale, et ta tahab endale pikki juukseid, et saaks patse teha. Õpetaja võttis tüdruku juuksed kukla pealt pihku et proovida, kas saab juba patsi punuda ja märkas, et neid on kuidagi hõredalt. Lähemalt vaadates selgus, et Maril juukseid kuklal praktiliselt polnudki, need olid suurte laikudena ära tulnud. Õpetaja küsimusele, mis temaga juhtunud on, laps ei vastanud, vaid tardus ja vaikis. Mida tähele panna? Mari käitumine peegeldab emotsionaalset ebastabiilsust (rõõmus, hirmunud, ärev) ning kartust eksimuste korral. Teiste (täiskasvanute) ootamatule lähenemisele ülereageerimine (peast kinni haaramine) näitab, et laps tajub ohtu. See viitab varasemale (füüsilise) rünnaku kogemisele ja sellest tingituna teiste neutraalse käitumise vaenulikuna tajumisele. Venna jutt karistamisest ning eelkõige füüsilised jäljed kehal (verevalumid, marrastused, juuste laiguti puudumine) on märgid Mari füüsilisest väärkohtlemisest kodus. Kahtlust äratab kasuema tahtmatus/suutmatus olukorrale adekvaatset seletust anda. Mida teha? Soovitused: Kuna Mari kasuemaga on juba Mari käitumisest räägitud ja kasuema pole probleemi tunnistanud ega selgitusi andnud ning Mari käitumine pole muutunud, tuleks kiiresti teatada olukorrast lapse elukoha järgsele kohalikule omavalitsusele (lastekaitsetöötajale või sotsiaaltöötajale). Õpetaja peaks informeerima olukorrast koheselt lasteaia direktorit, kes võtab kontakti lastekaitsega ja teatab abi vajavast lapsest. Mis saab edasi? Antud juhtumil on olemas selged füüsilise vägivalla märgid, seetõttu peaks lastekaitsetöötaja ühendust võtma politseiga. Politsei saab alustada kriminaalmenetlust, mille käigus selgitatakse välja kõik asjaolud. Laps vajaks ilmselt ka lastepsühholoogi konsultatsiooni. Seda saab korraldada lastekaitsetöötaja. Kuna lapsel on ilmselt raskusi ümbritsevate inimeste usaldamisega, peaksid õpetajad ja temaga lasteaias tegelevad täiskasvanud püüdma tema turvatunnet suurendada. Juhtum 2 Viieaastane Lauri on mänguhoos näidanud kaaslastele, kuidas tema isa loobib kodus esemeid ja karjub ema peale. Lauri arvab, et nii kõik isad käituvadki, nemad on ju majas peremehed. Kord rääkis ta õpetajale, et isa viskas nende kassi rõdult alla, sest see oli köögis pahandust teinud ja ema ei jõudnud tema järelt koristamise pärast õigeks ajaks perele õhtusööki valmis. Lauri arvas, et kui ema oleks ennast kiiremini liigutanud, oleks kass alles. Lauri on vahel agressiivne, vahel endassetõmbunud, tal ei ole palju sõpru. Ühel päeval, kui õpetaja Lauriga vestles, tuli Lauri jutust välja, et nad ei ööbinud emaga kodus, sest isa oli väga purjus ja nad kartsid teda. Lauri ema on vahetevahel väga tugevasti meigitud, ehkki tavaliselt ta ennast ei värvi. Mida tähele panna? Lauri jäljendab oma käitumisega kodus pealt nähtud vägivallajuhtumeid ning soorolle (mehel on võim ja õigus „eksinud“ pereliikmeid korrale kutsuda, naised alluvad mehe korraldustele). Vägivalla probleemiga peres elamisele võib viidata ka lapse ambivalentne käitumine: kord elatakse oma negatiivseid emotsioone teiste peal välja, siis hoiatakse need endasse. Mida teha? Soovitused: Juhtumist ja tähelepanekutest tuleks kohe informeerida direktorit. Õpetaja võiks öelda Lauri emale, et ta on poisi pärast mures ja tahaks emaga Lauri käitumisest rääkida. Tuleks pakkuda välja aeg ja koht, et nelja silma all vestelda. Vestluse alguses tuleks kirjeldada poisi muret tekitavat käitumist. Samuti tuleks rääkida, kuidas Lauri on jutustanud lasteaias nende peres toimuvast, sh ööseks kodust põgenemisest, ja seletada, et vanemate vaheliste tülide ja konfliktide ning vägivalla pealtnägemine põhjustab lastele tihti tõsiseid probleeme ja laste käitumine võib muutuda ka vägivaldseks. Lapsed vajavad abi, et käitumist muuta. Selliseid olukordi tuleb Eestis kahjuks päris tihti peredes ette. Õpetaja võiks vestluse käigus anda emale teada, et vägivallaprobleemide puhul saab anonüümselt nõu küsida spetsialistidelt ja anda Lauri emale tugitelefoni 1492 või maakondlike abiteenuste pakkujate (naiste tugikeskuse, ohvriabi, nõustamiskeskuse vm) kontaktid. Kui ema eitab probleeme ja ei suuda lapse käitumist ega räägitut kuidagi selgitada, siis tuleks sellest kindlasti kohe teavitada direktorit. Seejärel tuleks vägivalla kahtlusest informeerida lastekaitset, kellel on õigus ja kohustus lapse kodust olukorda kontrollida. Kui ema möönab vägivalla asetleidmist kodus, tuleks talle soovitada lisaks abiteenuste osutajatele kontakteeruda samuti lastekaitsega. Koos kolleegidega peaks õpetaja Lauri käitumist edaspidi kindlasti tähelepanelikult jälgima. Kui probleemid jätkuvad, peaks direktor teavitama lastekaitset. Juhtum 3 Kuueaastane Elise käitub rühmas iseäralikult ja ettearvamatult – naerab pealtnäha põhjusetult, häälitseb ebaloomulikult, lööb teisi lapsi, mõnikord aga nutab hüsteeriliselt. Tüdrukul on raske keskenduda antud ülesannetele, tema tähelepanu hajub kergesti, käitumine on impulsiivne, ta väsib kiiresti vaimset pingutust nõudvate tegevuste juures. Peres kasvab veel kolmeaastane väikevend. Ema ja isa on juba üle aasta lahutatud, neil on ühine hooldusõigus. Ema elab maal ja on veel noorema lapsega kodune, sest pole sobivat tööd leidnud, isa elab ja töötab linnas. Elise elab kord ema juures maal, kord isa juures linnas. Elise kasvatamine tekitab vanemate vahel pidevaid konflikte. Vanemate nõudmised lapsele on erinevad, mida üks lubab, seda teine keelab. Ema kasvatusmeetodid isale ei meeldi, pidevalt toimuvad ägedad tülid. Samuti on ta ema korduvalt löönud, ükskord tõuganud nii, et ema sai kukkudes seljapõrutuse. Kõike seda on ema kurtnud õpetajale, aga palunud kuuldu saladuses hoida, sest kardab mehe kättemaksu. Mees on lubanud emalt laste hooldusõiguse täielikult ära võtta, sest ta ei tule laste kasvatamisega toime. Ema on Elise käitumise pärast väga mures, aga ütleb, et ei oska midagi ette võtta olukorra lahendamiseks. Mida tähele panna? Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide sage vaheldumine ning raskus end kontrollida, keskendumisprobleemid ja agressiivsus on märgid, mis viitavad vägivaldses keskkonnas elamisele. Ehkki ei ole selge, kas laps on ema löömist otseselt pealt näinud, tajub ta kindlasti vanemate vahelise suhte vägivaldsust. Pidev "kolimine" ühe vanema juurest teise juurde ning vastuolulised kasvatuspõhimõtted pärsivad turvatunde tekkimist ja käitumisreeglite mõistmist. Selline ebastabiilne elu on lapse jaoks väga traumeeriv, energiakulukas ja väsitav. Laps peab pidevalt uute olude ja nõudmistega kohanema ning tema loomulik areng võib pidurduda. Mida teha? Soovitused: Õpetajad teavitavad direktorit olukorrast. Õpetaja saab anda emale lasteabi nõuandetelefoni 116 111 või tugitelefoni 1492 numbrid, kust on võimalik ööpäevaringselt anonüümselt nõu küsida, samuti oma maakonnas abiteenuste pakkujate (naiste tugikeskuse, ohvriabi, nõustamiskeskuse vm) kontaktid. Laps vajab kindlasti psühholoogilist abi, ema ilmselt nii psühholoogilist abi kui õigusabi, et olukord stabiliseerida ja tagada lastele turvaline kasvukeskkond. Sellist abi on võimalik saada naiste tugikeskuste kaudu, samuti saab kohalik omavalitsus pakkuda erinevaid nõustamisvõimalusi. Emal tuleks soovitada kiiresti ühendust võtta kohaliku lastekaitsetöötajaga, sest laste hooldusõiguse küsimuste arutamisel on kohaliku omavalitsuse arvamusel oluline roll. Juhtum 4 Markus käib koolielikute rühmas ja tema õde Mariann sõimerühmas. Nende emal on kerge vaimupuue, ta on veidi naiivne, kartlik ja kergesti usaldav. Tema tööl ei käi. Isa käib juhutöödel. Lapsed on tulnud mõnikord lasteaeda määrdunud ja katkiste riietega. Mõlemad lapsed on väikest kasvu, kõhnad ja tihti haiged. Markus hoiab rühmas omaette, ei mängi teistega. Ta ei tunne tunnis toimuva vastu huvi, talle ei meeldi joonistada, ajab tähti segamini, ei suuda sõnu kokku lugeda ega õigesti välja hääldada. Ta ei saa mõnikord õpetaja korraldustest aru. Ükskord oli Markus lasteaeda tulles endast väljas, istus mängunurgas ja peksis pehmet mängulooma vastu seina. Õpetaja küsis, kas Markusel on mure. Poiss tunnistas, et tama ainuke mudelauto, mille vanaema oli kinkinud, lõhuti ära. Õpetaja küsimuse peale, kuidas see juhtus, algul poiss vaikis. Veidi aja pärast ta rääkis, et eelmisel õhtul tulid onud külla, jõid, kaklesid ning lõhkusid asju, seal hulgas ka tema auto. Õhtul selgitas õpetaja emale, mida Markus rääkis ning kuidas juhtum talle mõjus. Ema kehitas õlgu ning ütles, et mehed on mehed, tema ei saa neile midagi teha. Tema ei julge oma vendi ära ajada ega neile ja oma mehele sõnagi öelda, sest siis võivad nad ka temaga vägivaldseks muutuda. Mida tähele panna? Agressiivsuse ilming mängunurgas näitab, kuidas laps elab kodusest vägivallast tingitud viha ja kurbust mänguasjade peal välja. Kodus toimuv vägivald võis Markuse muuta üldiselt endassetõmbunuks, kuid talle vähese kalli asja lõhkumine, põhjustas tõsise raevuhoo. Määrdunud riided, sagedane haigestumus, teistega suhtlemise vältimine, passiivsus, ükskõiksus ümbritseva suhtes ning hariduslikud erivajadused viitavad vajakajäämisele lapse eest hoolitsemisel. Mida teha? Soovitused: Õpetaja peaks soovitama emal pöörduda lastekaitse poole, kes aitab korraldada pere abistamist. Samuti tuleks emale selgitada, kuidas vägivalla pealtnägemine lastele mõjub ning et tema enda ja laste pärast on oluline abi otsida. Vägivallajuhtumi korral võib emale soovitada politsei välja kutsuda ja naiste tugikeskusse pöörduda. Samuti võib emale soovitada helistada nõu saamiseks tugitelefonile 1492 või ohvriabisse. Emale tuleks ka öelda, et kui laste vastu kasutatakse vägivalda, siis tuleb kindlasti teatada lastekaitsesse või helistada politseisse. Tõenäoliselt vajab pere sotsiaaltoetusi majanduslike raskustega vähendamiseks ning tugiisikuteenust. Tugiisik aitaks vähese toimetulekuvõimega emal majapidamist korraldada, laste eest hoolitseda ning neid õpetada. Markus vajab ka logopeedilist abi, mida saab pakkuda lasteaed või mida aitab korraldada kohalik omavalitsus. Kui ema midagi ette ei võta ning olukord kordub, peaks õpetaja rääkima juhtunust direktorile, kes teavitaks toimunust lastekaitsetöötajat. Juhtum 5 Viieaastane Riho on lasteaias üliaktiivne. Õppetundide ajal rabeleb ta pidevalt laua taga ning joonistab lauale, võtab teiste asju ja lõhub neid. Söögi ajal loobib teisi lapsi leivatükkidega. Mängu ajal ta karjub, tormab mööda ruume ringi ning tõukab teisi. Õpetajate korraldustele Riho ei eriti ei kuuletu. Õpetaja pärimise peale vastas ema, et Riho on ka kodus väga sõnakuulmatu. Ema kurtis, et temal ei ole aega poisiga tegeleda, kuna peres on veel pooleteiseaastased kaksikud. Isa aga töötab kaugsõiduautojuhina ning on sageli kodust ära. Ükskord jälgis õpetaja Riho mängu ahvi ja karuga. Mängus andis karu ahvile vitsa ning pahandas valjuhäälselt, et viimane ajab muudkui tube sassi, kiusab nooremaid õdesid. Samuti süüdistas karu ahvi, et kui ta sõnakuulmatust ei lõpeta, siis tuleb isa koju ja annab kõigile peksa. Mõni päev hiljem, kui ema Rihole järgi tuli, märkas õpetaja, kuidas ema vihastus poisi peale, kes ei tahtnud õueriideid selga panna. Ema sakutas poissi tugevasti käest ning andis talle kõrvakiilu. Ta sõimas Rihot halvaks ja sõnakuulmatuks poisiks. Mida tähele panna? Riho mäng loomadega ja pealtnähtud episood ema ja lapse suhtlemisest kojuminekul näitab, et ema ei tule enda ärevusega toime ning karistab last füüsiliselt ja on psühholoogiliset vägivaldne (alandamine, halvustamine). Üksinda väikeste lastega tegelemisest kurnatud, ei suuda ema pakkuda Rihole piisavalt tähelepanu ja emotsionaalset lähedust. Tähelepanu väärib ka isa poolt tajutav vägivalla oht pereliikmetele. Riho näiline sõnakuulmatus lasteaias ja kodus võib olla märk poisi toimetulekustrateegiast kogetud väärkohtlemise ja emotsionaalse hooletussejätmisega. Tõenäoliselt on poiss harjunud emalt saama negatiivseid signaale ning kogenud vähe lähedust ja hellust. Agressiivse käitumisega elab ta välja ebameeldivaid emotsioone, millega ta ei suuda ise toime tulla. Mida teha? Soovitused: Õpetaja peaks informeerima juhtunust direktorit ning vestlema uuesti emaga. Ema käest tuleks küsida selgitust kõrvakiilu ja poisiga pahandamise kohta ning selgitada, millist mõju võib see lapsele avaldada. Emale tuleks kirjeldada ka poisi mängu loomadega ning uurida isa suhteid lapse ja emaga. Vestluse käigus võiks õpetaja anda emale teada, et vägivallaprobleemide puhul saab nõu küsida spetsialistidelt, näiteks helistada tugitelefonile 1492 või pöörduda maakondlike abiteenuste pakkujate poole (naiste tugikeskus, ohvriabi, nõustamiskeskus vm). Laps ja ema vajaksid ilmselt mõlemad psühholoogi konsultatsiooni. Samuti võib emale soovitada pöörduda lastekaitsetöötaja poole.
Juhtum 6 Viieaastane Teele oli varem rõõmus ja seltsiv laps, viimasel aastal on ta aga muutunud närviliseks ja tujutsevaks. Mõnikord on ta mõttessevajunud ning hoiab omaette, teinekord aga loobib vihaselt asju ja teeb teistele lastele haiget. Teele väldib täiskasvanutega kehalist kontakti. Täiskasvanu lähenemise ja puudutuse peale ta ehmub ja tõmbub eemale. Tüdruku ema töötab meditsiiniõena haiglas. Isa ja ema on lahutatud. Kui emal on öövahetus, tuleb lapsele järgi ema uus meessõber. Kasuisa ilmumisel muutub Teele alati rahutuks ja teatab, et ei taha koju minna. Kasuisa lubab siis Teelega poodi minna ja seal talle maiustusi osta või ähvardab, et ema saab kurjaks, kui tüdruku sõnakuulmatusest kuuleb. Teelele ei meeldi üldse lasteaias päeval magada. Ta ei taha riidest lahti võtta, voodis muutub ta eriti rahutuks, kargab istukile iga pisimagi liikumise ja heli peale. Aeg-ajalt on ta end hõõrunud suguelundite piirkonnast. Ühel korral lõppes see ka voodisse pissimisega. Teiste lastega mängides tavatseb ta neid katsuda jalge vahelt või nendega WC-sse kaasa minna. Ühel päeval vaatles õpetaja Teele mängu nukkudega. Mängus lamas väiksem nukk padjal ning suurem nukk oli selle peale, liigutas ennast edasi tagasi ja tegi ähkivaid häälitsusi. Seejärel ütles suurem nukk väiksemale, et tuleb hoida nende suurt saladust. Mida tähele panna? Muutused Teele käitumises– põgenemise (eemaldumine teistest) ja rünnaku (agressiivsus teiste suhtes) ilmingud viitavad traumaatilise sündmuse üleelamisele. Teiste laste suguelundite vaatamine ja katsumine, masturbeerimisliigutused ning seksuaalse sisuga mäng näitavad lapse ebatavalist seksuaalset aktiivsust ja teadlikkust, mis on üks seksuaalse väärkohtlemise tunnuseid. Olulised on ka lapse hirmud. Teele üks suurimaid hirme on seotud magama minekuga. Kartus lahti riietuda ja ülivalvsus magamise ajal näitab, et magamasega on seotud ebameeldivad ja traumeerivad kogemused. Teiseks tunneb tüdruk hirmu ja usaldamatust täiskasvanute suhtes (eemaletõmbumine suurte inimeste puudutuste korral) ning eelkõige kasuisa suhtes. Negatiivsed tundmused ning hirmureaktsioonid kombineerituna tavatu seksuaalse aktiivsusega on märgid seksuaalsest väärkohtlemisest. Teele jutt suurest saladusest mängu ajal võib näidata, kuidas väärkohtleja survestab last toimunust vaikima. Kasuisa manipuleerivale käitumisele vihjab see, kuidas ta last koju tulema meelitab/survestab (maiustuste pakkumine, ema kurjustamisega hirmutamine). Mida teha? Soovitused: Seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral tuleks kindlasti sekkuda, sest selle vägivallavormi (eriti intsestuaalse suhte) puhul on tagajärjed ohvrile väga tõsised ja pikajalised. Õpetaja peaks informeerima juhtunust direktorit ja vestlema emaga tüdruku hirmudest ja veidrast seksuaalse sisuga käitumisest. Emale võiks soovitada pöörduda lastekaitsetöötaja ja lastepsühholoogi või mõne teise laste nõustamisega tegeleva spetsialisti poole. Juhul kui ema eitab probleemide esinemist lapsel või suhetes ja keeldub lapse aitamisest, siis tuleks lasteaia direktoril pöörduda lastekaitsetöötaja poole. Seksuaalse väärkohtlemise kahtluse korral ja märkides selguse saamise mõttes võivad lasteaiaõpetaja ja direktor konsulteerida anonüümselt laste tugikeskuse töötajatega või väärkoheldud laste nõustamisega tegelevate spetsialistidega. Samas peaksid õpetaja(d) jätkama tüdruku käitumise ja tundmuste jälgimist. Juhtum 7 Seitsmeaastane Henry vanemad on lahutatud, poiss elab koos isa ja tema uue elukaaslasega, kuid aeg-ajalt veedab ta nädalavahetused emapoolsete vanavanemate juures. Õpetajad on tähele pannud Henry käitumise ja emotsioonide muutust vastavalt sellele, kas ta on olnud oma kodus või vanavanemate pool. Pärast nädalavahetust vanaema juurest tulles on Henry tavaliselt rõõmsameelne ja rahulik, ta räägib suure õhinaga õpetajale ja lastele, mida ta koos vanaema ja vanaisaga tegi. Nädala sees, pärast mõnepäevast isa juures viibimist muutub poiss pahuraks ja ärevaks. Vahel on ta unine ja ei jaksa tunnis kaas mõelda. Õpetajale selgitab, et neil oli kodus raju pidu ja ta ei saanud magada. Teinekord on ta aga väga aktiivne. Ta kiusab teisi lapsi, veiderdab ja tõmbab endale rumala käitumisega tähelepanu. Näiteks kisub ta tüdrukutel pükse maha ja üritab neid siis katsuda, tõukab teisi voodisse pikali või tõmbab neid tualettruumi. Mõnikord imiteerib ta suguühtele sarnaseid liigutusi ja häälitsusi ning räägib roppe seksuaalse sisuga nalju. Lasteaiakaaslased on hakanud Henryt vältima. Ükskord pani õpetaja tähele, kuidas Henry kutsus üht tüdrukut endaga magamistuppa seksima. Tüdruk oli ehmunud ja hakkas nutma. Õhtul rääkis õpetaja poisi käitumisest isale. Isa naeris ja ütles, et tema ei näe mingit probleemi – kui poiss näeb täiskasvanute seksuaalsuhet pealt, siis see tuleb talle ainult kasuks, poisist kasvab ju mees. Mida tähele panna? Henry olek lasteaias räägib sellest, kuidas erinev keskkond talle mõjub. Positiivsete tundmuste ülekaal vanavanemate poolt tulles näitab sealse õhkkonna turvalisust ja lapse heaolule orienteeritust. Närvilisus, rahutus ja unisus viitab stressirohketele kogemustele isa juures elades. Henry loos äratab enim tähelepanu tema seksualiseeritud käitumine ja keelekasutus. Sellest võib järeldada, et poisil on olnud kokkupuuteid täiskasvanute seksuaalsuhetega, mille tähendusest ta oma ea tõttu aru ei saa ning mis võib põhjustada segaseid tundeid. Lapse seksuaalne väärkohtlemine ei pea sisaldama alati füüsilist kontakti lapsega, see võib olla ka lapsele pornograafiliste piltide või videote näitamine, seksuaalkäitumisega seotud asjadest rääkimine mitteeakohaselt erootilisel viisil või täiskasvanute seksuaalvahekorra või –vägivalla tunnistajaks olemine. Kodus kogetu (nt isa vabameelne seksuaalelu) imiteerimine lasteaias ning pealetükkiv käitumine eakaaslastega on avaldanud mõju ka teistele lastele, kes ei mõista Henry käitumist, tunnevad seetõttu ebamugavust ning väldivad teda.. Mida teha? Soovitused: Õpetaja peaks informeerima juhtunust direktorit ja vestlema veel kord isaga poisi eakohatust ja teisi lapsi häirivast seksuaalse sisuga käitumisest. Oluline on rõhutada kuidas kodune olukord võib mõjutada Henry tundeelu, moraali, seksuaalsuse ja soolise identiteedi arengut ning mõjutada suhteid eakaaslastega. Nii Henry kui ka isa vajaksid nõustamist, mistõttu tasuks soovitada pöördumist lastepsühholoogi või mõne teise laste nõustamisega tegeleva spetsialisti poole. Kui isaga rääkimine ei anna tulemust, tuleks direktoril informeerida lastekaitsetöötajat. Võimaluse korral tasuks vestelda ka vanavanematega. Õpetajatel tuleb jätkata poisi käitumise ja tundmuste jälgimist ja informeerida olukorra kestmisel/tõsisemaks muutumisel lastekaitset. Juhtum 8 Karolin on kuueaastane tüdruk, kes väldib enamasti rühmas teistega suhtlemist. Ta räägib väga vaikse häälega. Mõnikord istub ta lihtsalt mängunurgas ja kiigutab end edasi-tagasi. Kui keegi tema poole pöördub, midagi valjuhäälselt ütleb või ootamatuid liigutusi teeb, tüdruk ehmub. Aeg-ajalt tuleb Karolin lasteaeda väga ärevana ning paistab, nagu kardaks ta kedagi, sest ta vaatab hirmunult ringi. Ükskord, kui ta oli taas rahutuna rühma tulnud, istus ta mängunurgas ning peksis pead vastu seina. Lõunauinaku ajal pissis ta sel päeval voodisse. Tunnis joonistasid lapsed pilti sünnipäevapeost. Karolin joonistas pildile väikese pikkade juustega naise, kes hoiab käsi ümber väikese tüdruku. Nende kõrval seisis pildil suur tumedates värvides kuju, kellel oli käsi üles tõstetud. Pildil kujutatud inimeste näod olid tõsised. Õpetaja palve peale pildil kujutatut kirjeldada, selgitas Karolin, et ema hoiab teda süles ja nende kõrval seisab isa. Kui õpetaja küsis, kas talle meeldib ema süles olla, vastas tüdruk: „Issi ei tee siis emmele haiget, kui mina tema süles olen.“ Mida teha? Soovitused: Juhtumist ja tähelepanekutest tuleks kohe informeerida direktorit. Õpetaja peaks ütelma Karolini emale, et ta on tüdruku pärast mures ja tahaks emaga tema hirmudest ja käitumisest rääkida. Tuleks pakkuda välja aeg ja koht, et nelja silma all vestelda. Vestluse alguses tuleks kirjeldada Karolini muret tekitavat olekut ja käitumist. Samuti tuleks rääkida lapse joonistusest ja tema selgitusest pildi kohta. Õpetaja võiks seletada, et vanemate vahelise vägivalla pealtnägemine põhjustab lastele tõsiseid probleeme. Ta võiks anda Karolini emale tugitelefoni 1492 või maakondlike abiteenuste pakkujate (naiste tugikeskuse, ohvriabi, nõustamiskeskuse vm) kontaktid, kust saab vägivallaprobleemide puhul spetsialistidelt anonüümselt nõu küsida ning endale ja lapsele nõustamise aega kokku leppida. Laps vajab kindlasti lastepsühholoogi abi, ema ilmselt nii psühholoogilist abi kui õigusabi, et tagada endale ja lapsele turvaline keskkond. Sellist abi on võimalik saada naiste tugikeskuste kaudu, samuti saab kohalik omavalitsus pakkuda erinevaid nõustamisvõimalusi. Kui ema eitab probleeme, siis tuleks sellest kindlasti kohe teavitada direktorit. Seejärel tuleks vägivalla kahtlusest informeerida lastekaitset, kellel on õigus ja kohustus lapse kodust olukorda kontrollida, samuti astuda samme lapsele psühholoogilise abi pakkumiseks. Kui ema möönab vägivalla toimumist kodus, tuleks talle soovitada lisaks abiteenuste osutajatele kontakteeruda samuti lastekaitsega. Koos kolleegidega peaks õpetaja Karolini käitumist edaspidi kindlasti tähelepanelikult jälgima. Kui probleemid jätkuvad, peaks direktor teavitama lastekaitset. Soovitused õpetajale Kuidas kohelda vägivalda kogenud last kuula laps rahulikult ära, kui ta juhtunust räägib kiida last, et ta julgeb oma murest rääkida küsi, kas laps on sellest veel kellelegi rääkinud ärgita last rääkima oma tunnestest selgita lapsele, et vägivalla kasutamine mõne pereliikme poolt ei ole lapse süü selgita lapsele, et vägivalda kasutanud täiskasvanu tegu on halb, mitte täiskasvanu ise ei ole paha püüa erinevate tegevuste kaudu tõsta lapse enesehinnangut püüa lapsele pakkuda füüsilist lähedust ja tunnet, et ta on hoitud ja oodatud Teemad arutlemiseks rühmas: millal müramine läheb üle haiget tegemiseks kuidas teistele öelda, et sulle ei meeldi tema tegevus mida teha, kui näed, et teistele tehakse haiget millised on head saladused ja millised halvad mida kodus toimunust võib lasteaias rääkida kõikidele kaaslastele, mida peaks rääkima ainult täiskasvanutele Mängud: vägivalla ennetamiseks tuleks kodumängus läbi mängida pereliikmete võrdsusel ja vastastikusel austusel põhinevad käitumismudelid kehatunnetusmängud koos kaaslastega aitavad üle saada võimalikust puudutuse hirmust (neid võib soovitada teha ka kodus koos vanemaga) http://www.teatoimeta.ee/Terviseedenduslik_tegevus_Kastanim_523.htm situatsioonimängud õpetavad konflikte ennetama või neid rahumeelselt lahendama ning annavad võimaluse käitumismudeli ja/või valikuvõimaluste ettenäitamiseks Töölehed: joonista head ja halvad saladused värvi ära need kohad, kui sa ei taha, et keegi sind puudutab joonista pilt inimesest, kellele sa võid oma muredest rääkida |