Käsiraamat lasteaednikele

Mõisted

2.1 Mõisted

Perevägivald võib toimuda praeguste ja endiste partnerite vahel, samuti ka vanema ja lapse, õdede-vendade või teiste pereliikmete vahel. Vägivald võidakse kasutada nii kodus kui ka väljaspool kodu, näiteks tänaval, külas, kohvikus ja mujal. Perevägivalla puhul on oluline lähisuhe ohvri ja vägivallatseja mitte aga koos elamine.

Sagedamini esinevateks perevägivalla alaliikideks on paarisuhtevägivald ja laste väärkohtlemine.

Paarisuhtevägivald on peres toimuv füüsiline, seksuaalnet, psühholoogiline või majanduslik vägivald praeguste või endiste abikaasade ja partnerite vahel.

Lapse väärkohtlemine on ÜRO Lapse õiguste konventsiooni kohaselt igasugune füüsiline ja vaimne vägivald, ülekohus või kuritarvitus, hooletussejätmine, hooletu või julm kohtlemine või ekspluateerimine, kaasa arvatud seksuaalne kuritarvitus, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all.

Perevägivalla all võivad kannatada mehed ja naised, poisid ja tüdrukud, ent naised ja tüdrukud on enam ohustatud kui meessoost pereliikmed. Euroopa Nõukogu konventsiooni järgi tuleneb naiste suurem risk kogeda (pere)vägivalda ajalooliselt kujunenud ebavõrdsetest võimusuhetest ning meeste domineerimisest naiste üle nii peresuhetes kui ka ühiskonnas. Seega on perevägivallal sooline iseloom (st vägivald on suunatud ühest soost inimese vastu peamiselt just tema soo tõttu) ning perevägivalla mõistet saab seostada naistevastase vägivallaga.