Käsiraamat lasteaednikele

Sugu ja paarisuhtevägivald

2.6 Sugu ja paarisuhtevägivald

Alates 1970ndatest aastatest on läänemaailmas paarisuhtevägivallast aktiivselt räägitud ja seda probleemi uuritud. Tol ajal nähti vägivalla toimepanijana üksnes meest ning ohvrina tema abielus naist, hiljem ka elukaaslast ning kohtingupartnerit. Nüüdseks on leitud, et naine võib olla samuti vägivaldne oma meessoost partneri suhtes. Sellega seoses on kerkinud esile diskussioon teadlaste hulgas selle üle, kas mehed kasutavad naiste suhtes rohkem vägivalda kui naised meeste suhtes või ei erine mehed ja naised vägivalla kasutamise poolest. On leitud, et naiste poolt kasutatav vägivald erineb meeste vägivallast nii raskusastme, motivatsiooni, tagajärgede kui ka situatsiooniliste tegurite poolest[1].

Järgnevalt on esitatud naiste ja meeste vägivalla peamised erinevused.

1.      Mehed kasutavad peamiselt süstemaatilist vägivalda. Süstemaatiline vägivald tugineb meeste ja naiste ebavõrdsele olukorrale paarisuhtes ja naisi halvustavatele hoiakutele[2]. Patriarhaalne ühiskond soosib meeste võimupositsiooni naiste üle ning naiste allumist meestele. Domineeriv mees käsitleb naist ja last kui omandit, isikuid, kes peavad alluma mehe tahtele ning kellel puuduvad mehega võrdväärsed õigused. Domineerimisel-allumisel baseeruvad suhted viivad aga meeste vägivallani naiste vastu. Uuringud näitavad, et pereelus ebavõrdseid võimusuhteid pooldavad mehed on oma naise (ja ka laste) suhtes oluliselt vägivaldsemad kui partnerite võrdsust väärtustavad mehed. Umbes 90% süstemaatilise vägivalla kasutajatest on mehed[3].

2.      Naiste vägivald on peamiselt konkreetsest probleemist või enesekaitse motiivist ajendatud. Erinevalt meestest kasutavad naised vägivalda reaktsioonina stressi, frustratsiooni või esilekerkinud probleemi korral (näiteks erimeelsused majapidamistööde jagamisel, laste kasvatamisviisides, mehe valetamine). Kui naised rakendavad kontrolli, siis pigem lühiajaliselt ja sõltuvalt konkreetsest olukorrast või probleemist. Meeste kontroll on püsivam ning tervet paarisuhet läbiv. Peamiselt süstemaatilise vägivalla all kannatavad naised võivad ühel hetkel avaldada vastupanu vägivaldsele mehele. Naiste vastuhakk võib sisaldada isegi rasket füüsilist vägivalda ning põhjustada mehele tõsiseid vigastusi.

3.      Naised kasutavad rohkem psühholoogilist kui füüsilist vägivalda. Kui naised kasutavad füüsilist vägivalda, siis pigem kergemat füüsilist vägivalda, mehed kasutavad naistest rohkem raskemat laadi füüsilist vägivalda. Naised löövad tavaliselt lahtise käega või mingi esemega. Mehed seevastu peksavad rohkem, löövad rusika või jalaga, kägistavad ja tirivad juustest.

4.      Vägivald põhjustab naistele tõsisemaid kannatusi kui meestele. Kuna mehed kasutavad naistest enam raskemat füüsilist vägivalda ja meestel on rohkem füüsilist jõudu, siis on nende vägivallal oluliselt tõsisemad tagajärjed kui naiste poolt toime pandud vägivallal. Eesti turvalisuse[4] uuringu tulemuste järgi said naised meestest enam kui kaks korda sagedamini vigastada, kusjuures vägivald põhjustas naistele tõsisemaid vigastusi (murrud, siseorganite vigastused) kui meestele. Samuti kogesid naised vägivalla tõttu oluliselt rohkem depressioonile viitavaid märke nagu masendus, magamisraskused, enesehinnangu langus ja keskendumisprobleemid.

5.      Naised tunnevad mehe vägivalla ees hirmu, mehi naise vägivald ei hirmuta. Hirmutunne on üks tähelepanuväärsemaid meeste ja naiste vägivalda eristavaid näitajaid. Reeglina tekitab mehe vägivald naise vastu (eelkõige süstemaatiline vägivald) naises hirmutunde. Korduv vägivald aga muudab hirmutunde kestvaks, nii et naine võib tunda hirmu ka siis, kui partner ei ole otseselt vägivaldne. Seevastu mehed tajuvad naiste vägivalda pigem häiriva ja tüütuna kui ohustava ja hirmutavana.

6.      Seksuaalset vägivalda kasutavad peamiselt mehed, naised on selle ohvrid. Seksuaalne vägivald on vägivallavorm, mida kasutavad peamiselt mehed[5]. Abielu- või kooselusisese seksuaalse vägivalla juured peituvad patriarhaalse ühiskonna arusaamades, mille järgi eeldatakse naise kuuletumist ja allumist mehele, sh ka mehe seksuaalsetele soovidele. Süstemaatilist vägivalda tarvitavad mehed usuvad, et naine on justkui nende omand ning neil on õigus naise kehale. Abielu või kooselusisene seksuaalne vägivald on palju traumeerivam kui võõra inimese poolt toime pandud seksuaalne vägivald. Partneri vägivaldsus võib hävitada võime armastada ja usaldada teist inimest, et temaga intiimsuhet luua. Abielu- või kooselusisene seksuaalne vägivald on laialdasemalt levinud probleem, kui seda statistika või isegi uuringud näitavad. Teema delikaatsuse, hirmu ja häbi tõttu on naistel raske tunnistada, et nende mees kasutab seksuaalset sundi nende suhtes. Seetõttu on seksuaalne vägivald paljude uuringute tulemustes alaraporteeritud. Eesti turvalisuse uuringu järgi oli 7% naistest kogenud paarisuhtes seksuaalset vägivalda, meeste seas oli selliseid ainult mõni üksik.

Igasuguse vägivalla kasutamine, ükskõik kas meeste või naiste poolt, on taunitav! Mitte miski, isegi teise inimese ebameeldiv käitumine, ei õigusta vägivalla kasutamist!