B. Naiste haridus ja väljaõpe

69. Haridus kujutab endast inimõigust ning olulist võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu saavutamise vahendit. Mittediskrimineeriv haridus töötab nii poiste kui  tütarlaste hüvanguks ning aitab lõppkokkuvõttes kaasa suurema võrdõiguslikkuse saavutamisele naiste ja meeste vahel. Kui tahame, et naised muutuksid aktiivseiks osalejaiks ümberkujundusprotsessis, on neile vaja luua meestega võrdväärne ligipääs haridusele ning selle omandamisele.  Naiste kirjaoskus on võtmeteguriks pere tervise, toitumise ning haridustaseme parendamise, aga ka  naistele  ühiskondlikus otsustusprotsessis osalemise õiguste andmise ning võimaluste loomise seisukohast. Investeerimine erakorselt suurt sotsiaalset ning majanduslikku tulu andvasse tütarlaste ja naiste formaalsesse ja mitteformaalsesse haridusse ja koolitusse on osutunud parimaks vahendiks  säästva arengu ja majandusliku kasvu saavutamisel, mis on ühtaegu nii püsikindel kui säästlik.

70. Regionaalsel tasandil on nii tütarlastel kui poistel võrdne ligipääs  algharidusele , välja arvatud mõnedes Aafrika osades, iseäranis Sahhaaras, ja Kesk-Aasias, kus hariduse kättesaadavus jätab veel soovida. Edu on saavutatud keskhariduse alal, kus mõningates maades on tütarlaste ja poiste jaoks sel alal loodud võrdsed võimalused. Märgatavalt on kasvanud neidude ja naiste osakaal ülikoolide sisseastujate hulgas. Paljudes maades on  erinevate astmete hariduse kättesaadavamaks muutmisel täiendavat rolli  mänginud erakoolid. Ent ikkagi puudub praegu,  rohkem kui 5 aastat peale seda,   kui   ülemaailne konverents “Haridus kõigile” (Jomtien, Tai, 1990) võttis vastu   Haridus kõigile ülemaailmse deklaratsiooni ning põhiliste õpivajaduste rahuldamise tegevuskava, umbes 100 miljonil lapsel maailmas,  nende seas vähemalt 60 miljonil tütarlapsel,  ligipääs algharidusele ning enam kui kaks kolmandikku maailma 960 miljonist täiskasvanud kirjaoskamatust on naised. Enamikes arengumaades, eriti Sahaaras ja mõnedes Araabiamaades, valitsev kõrge kirjaoskamatuse tase on tõsiseks takistuseks naiste edendamisele ja arengule üldse.

71.  Paljudes regioonides jätkub tütarlaste algharidusele mitteligipääsuga seotud diskrimineerimine traditsiooniliste suhtumiste, varajaste abielude ja raseduste,  ebapiisava ja soolisi eelistusi rakendava õpetamise ja õppematerjalide, seksuaalse ahistamise ja sobilike, füüsiliselt ja muul moel vastuvõetavate kooliruumide nappuse tõttu. Tütarlapsed hakkavad väga varakult tegelema raskete majapidamistöödega. Neil tuleb jagada vastutust hariduse omandamise ning koduste tööde eest, millega kaasneb halb õppeedukus ning varajane koolist      väljalangemine. See avaldab pikaajalist mõju naiste elu kõigile aspektidele.

72. Naiste vastu suunatud diskrimineerimise põhjuste ning naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse efektiivse likvideerimise seisukohast on oluline luua taoline hariduslik ja sotsiaalne keskkond, milles naisi ja mehi, tütarlapsi ja poisse koheldakse võrdsetel alustel ning julgustatakse täiel määral realiseerima oma      potentsiaali, austades nende mõtte-, südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadust, kus haridussüsteem aitab kaasa mittestereotüüpse imidzi kujundamisele naistest ja meestest.

73. Naistele tuleks teha kättesaadavaks praegu laialt levinud uute teadmiste ja oskuste omandamine lisaks nooruses õpitule. Eluaegse õppimise  kontseptsioon sisaldab formaalse hariduse ja koolituse raames omandatud teadmisi ja oskusi, aga ka informaalsel viisil, sealhulgas vabatahtliku ja tasustama töö kaudu ja kogemuslike teadmiste vormis omandatut.

74. Õppekavad ja õppematerjalid lähtuvad endiselt  sugupooltele ettekirjutatud rollidest ning arvestavad harva  tütarlaste või naiste spetsiifilisi vajadusi. See tugevdab naiste ja meeste traditsioonilist rollijaotust, milles naised on ilma jäetud võimalusest etendada täieliku ja võrdväärse partneri osa  ühiskonnas. Teadlikkuse puudujääk sugupoolte problemaatikast iga tasandi haridustöötajate hulgas süvendab  meeste ja naiste vahel valitsevat ebavõrdsust andes hoogu diskrimineerrimistendentsidele ning õõnestades tütarlaste eneseaustust. Seksuaalse ja reproduktiivse hariduse puudujääk avaldab tohutut mõju naistele ja meestele.  

75. Eriti just teaduslikud õppekavad on allutatud soorollidele. Teaduslikes väljaannetes  ei kajastu tütarlaste ja naiste igapäevaelu kogemus ning ei avaldata tunnustust naisteadlastele. Tütarlastel puudub tihti võimalus saada       matemaatilist, reaal- ja tehnilist põhiharidust, milles antakse nende igapäevaelu kergendada  ja paremaid tööväljavaateid pakkuda võivaid teadmisi. Teaduslik ja  tehniline täiendharidus valimistab naisi ette aktiivseks osalemiseks oma riigi tehnoloogilises ja tööstuslikus arengus, tehes vajalikuks mitmekülgse lähenemise kutsealasele ja tehnilisele väljaõppele. Tehniline areng on kiiresti muutnud maailma ja avaldanud mõju ka arengumaadele. On oluline, et naised mitte ainult ei kasutaks tehnika poolt pakutavaid hüvesid, vaid osaleksid tema loomise protsessis projekteerimisest kasutuse, kontrolli ja hindamise staadiumini välja.

76. Tütarlastele ja naistele loodav ligipääs kõigile haridusastmetele, sealhulgas ka kõrgharidusele ja akadeemilisele tegevusele ning nende seal hoidmine on nende ametialase karjääri üheks teguriks. Sellele vaatamata on täheldatav tütarlaste koondumine vähestesse õpivaldkonddesse

77. Massiteabevahendid kujutavad endast hariduse võimsat tööriista. Sellisena on massimeedia naiste edendamise ja arengu tagamise vahend haridustöötajate, valitsusasutuste ja valitsusväliste institutsioonide käes. Arvutil rajanev õpe ning infosüsteemid on kiiresti muutumas õpiprotsessi ja teadmiste levitamise tähtsaks osaks. Noorsoole avaldab iseäranis suurt mõju televisioon, mis omab sellisena võimet kujundada väärtusi, hoiakuid ning nii positiivset kui negatiivset suhtumist tütarlastesse ja naistesse.