05.07.2007 ENÜ taotles Riigikogu sotsiaalkomisjonilt perekonnaseaduse eelnõu mõjude analüüsi tellimist

Lugupeetud komisjon.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on perekonnaseaduse eelnõu ettevalmistamise käigus korduvalt palunud Justiitsministeeriumil lisada seletuskirjale seaduse mõjude analüüs. Kahjuks pole ettepanekut arvestatud, ehkki sama on taotlenud ka sotsiaalministeerium.

Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjas on väidetud, et uus seadus on eesmärgistatud paremini sobituma ja reguleerima abielulisi suhteid Eesti Vabariigis ning täpsemalt vastama muutunud sotsiaalmajanduslikule olukorrale, uutele majandussuhetele ning inimeste käitumismustritele. Üheks seaduse ümbertöötamise vajalikkuse argumendiks on ka esmatasandi kohtute töökoormuse kahandamine varaliste vaidluste arvelt. Tutvudes vastava eelnõuga, tekkis tõsine kahtlus, kas ja mil määral uus eelnõu nimetatud eesmärke täidab. Veelgi enam on oluline aga hinnata seaduse võimalikke lähiaja ja kaugemaid tagajärgi inimeste vahelistele suhetele, perekonnaloomele, -stabiilsusele ja perekonna kaitsele.

Mõjude hindamine peaks välja tooma perekonnaseaduse eelnõu nõrgad kohad ning prognoosima sotsiaalseid lähi- ja kaugtagajärgi, keskendumisega järgmistele aspektidele:

1. Missugune on abiellumise ja lahutuste tänapäevane statistika (eelnõu seletuskirjas kasutatakse 1990-te aastate lõpu ja 2000-te alguse andmeid)
2. Kas uue perekonnaseaduse eelnõu arvestab võrdsel määral kõigi subjektide huve? Kuidas on kaitstud lapse huvid?
3. Kellele toob eelnõu eeldatavalt rohkem kasu ja kellele kahju (sh võimalike mõjude analüüs sugupoole aspektist, arvestades naiste ja meeste erinevat majanduslikku staatust, erinevaid vanemlikke kohustusi, kehtivaid ühiskondlikke norme, hoiakuid ja käitumisi seoses kehtivate soorollide ja stereotüüpidega)
4. Kuidas eelnõu mõjutab naiste ja meeste kohustuste, vastutuse, võimaluste ja õiguste võrdsemat jagunemist?
5. Missugused on noorte inimeste hoiakud ja ootused abielule, kas ja kuivõrd võib varalahususe seadustamine vähendada abielult oodatavat kindlustunnet ja koos sellega abielusõlmimisi
6. Kuidas mõjutab kavandatav seadusjärgse varasuhte muutus keskealisi abielus olevaid inimesi ja nende kindlustunnet tuleviku suhtes
7. Kui suurt hulka isikuid puudutab kavandatav seadusjärgse varasuhte muutus
8. Missugune on  eelnõus sätestatud seadusjärgse varasuhte muutuse eeldatav mõju kohtute tööle, missuguseid kaasuseid võib prognoosida, kuidas kohtute töömaht muutub
9. Kuidas on muutunud varavaidluste sagedus kohtutes, keskendumisega riigilõivu tõstmise järgsele ajale

Hindamise alusmaterjal:

1. Abiellumiste ja lahutuste riiklik statistika (olemasoleva statistika sekundaaranalüüs)
2. Seni läbiviidud pereuurimused (üliõpilaste kavandatav pereloomeline käitumine; toetavate võrgustike uurimus jne – ülevaade olemasolevate asjakohaste uurimuste tulemustest)
3. Varavaidluste senine statistika (kohtulahendite statistika analüüs)
4. Kvalitatiivsed intervjuud perekonnaloome eas noortega (kogutakse uuringu käigus)
5. Kvalitatiivsed intervjuud keskealiste abieluinimestega (kogutakse uuringu käigus)
6. Eksperthinnang eeldatava mõju kohta kohtute töömahule (ekspertintervjuud  kohtunikega, viiakse läbi uuringu käigus)

Loodame, et Riigikogu peab vajalikuks eelnõu mõjude analüüsi tellimise, mis annaks vastuse vähemalt eeltoodud küsimustele.

Soovitame mõjude analüüsi tellida Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnalt kui perekonnasotsioloogia tunnustatud kompetentsikeskuselt, kes kaasaks analüüsi ka praktiseerivaid kohtunikke.

Lugupidamisega

Eha Reitelmann

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär