18.03.2021 ENÜ arvamus palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta

Saatsime Sotsiaalministeeriumile järgmise arvamuse palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta:

Leiame, et kuigi soolise palgalõhe vähendamine, töökohal asetleidva diskrimineerimise

kaotamine ning võrdse palga põhimõtte edendamine on äärmiselt olulised, tuleb meeles pidada,

et naiste ja meeste palgalõhe on tekkinud mitmete koostoimivate faktorite tulemusena ning seda

pole võimalik kaotada palga läbipaistvuse meetme ülalt survestatud jõustamisega.

Palga läbipaistvus kui palgalõhe kaotamise meede on selgelt üle tähtsustatud, see on

lihtsustatud lähenemine äärmiselt keerulisele ja mitmetahulisele probleemile.

Lahendusena tuleks pigem näha tegelemist palgalõhe algpõhjustega ning mitte loota

palga läbipaistvuse kui aeganõudva, ressursimahuka ning ebaselgete tulemustega

meetme rakendamisele.

Oma organisatsiooni või ettevõtte keskmiste sooliste palgaerinevuste teadmine ei ole piisav

selleks, et ükski töötaja saaks võrrelda enda töötasustamise tingimusi vastassoost töötajaga

selleks, et üldse kahtlustada soo alusel ebasoodsamat kohtlemist.

Oleme seisukohal, et direktiivi eelnõu ei loo töötaja jaoks üheselt mõistetavat ja selgelt

arusaadavat õigusraamistikku oma võrdsele palgale omatava õiguse kaitsmiseks. Kavandatud

normid ei avarda iga töötaja võimalusi saada informatsiooni võrreldava isiku töötasutingimuste

kohta juhul, kui ta kahtlustab soolist diskrimineerimist palgatingimuste määramisel. St. eelnõu

sätted ei muuda tegelikkuses töötasude määramise aluseid läbipaistvamaks.

Eelnõus ette nähtud meetmed pole suunatud organisatsiooni tasandi sooliste palgalõhede

põhjuste vähendamisele, selle asemel toovad kaasa suure halduskoormuse tööandjatele

arvandmete esitamiseks ning uut tüüpi ametikohtade klassifitseerimissüsteemide loomiseks.

Samuti suurendavad kavandatud meetmed riigi kulutusi järelevalvega tegelevatele

ametkondadele.

Palga läbipaistvuse meetme juurutamise ja palgasüsteemide väljatöötamise nõude kehestamine

toob eriti keskmisetle, väike- ja mikroettevõtetele kaasa ülejõu käiva halduskoormuse, kusjuues

saadavat kasutegurit pole võimalik konkreetselt ära näidata. Kavatsus seada nõuete täitmine

riigihangetes osalemise tingimuseks võib halvendada naisettevõtjate olukorda, kes kuuluvad

enamasti just väike- ja mikroettevõtete hulka.

Seejuures ei arvestata direktiivi eelnõus ka äärmiselt kiiresti muutuvaid töötegemise viise ja

regulatsioone, majanduskeskkonda ja tööturgu. Hetkeolukorda arvestades ka COVID-19 tohutut

mõju nii tööhõivele, töökohtadele kui majanduse struktuurile tervikuna.

Soolise palgalõhe vähendamiseks tuleks tegelda eelkõige soolise palgalõhe algpõhjustega

ühiskonna tasandil soostereotüüpide, tööturu horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni, naiste

ja meeste erinevate haridus- ja kutsevalikutega, kultuuriliste normide, karjäärikatkestuste,

taskukohaste lapsehoiuteenuste kättesaadavuse jm teguritega, mis on soolise ebavõrdsuse ja

diskrimineerimise põhipõhjused. Selleks tuleks kaasata haridussüsteemi alamatest astmetest

alates. On ilmselge, et siin on tegemata tohutu hulk tööd.

Väljapakutav palga läbipaistvuse meede tähendab olemuslikult tegelemist tagajärgedega.

Väljapakutud direktiiviga pannakse tööandja õlule vastutus ühiskonna tasandil esineva

struktuurse soolise ebavõrdsuse vähendamise eest, mis tegelikult eeldaks äärmiselt

kompleksseid ühiskonna kõiki tasandeid hõlmavaid meetmeid. Tööandja seisukohast ka

kindlat veendumust rakendatud meetmete otstarbekohasuses ja tõhususes.

Juba praegu EL tasandil rakendatavad õigusaktid on piisavad isikute õiguste kaitsmiseks

võrdse palga nõuete puhul, kuivõrd selline põhimõte sisaldub nii ELi kui riikide endi siseriiklikus

õiguses. Jõupingutused peaksid olema suunatud eelkõige olemasolevate õigussätete

efektiivsemale rakendamisele koos sotsiaalpartneritega ning sotsiaalset dialoogi edendades.

Uute bürokraatlike meetmete ressursikuluka juurutamise asemel oleks vaja

olemasolevaid meetmeid tõhusamalt rakendada, teavitades tööandjaid ning pakkudes

neile igakülgset tuge, teavet ja koolitusi.

Kõike eeltoodut arvestades Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei näe vajadust uue EL

direktiivi vastuvõtmiseks palkade läbipaistvuse tagamiseks.

Konkreetsed tähelepanekud on toodud ENÜ kirjas