Projekti tegevused 2020

1. Ühe rahvusvaheliselt tunnustatud laps-vanem kiindumussuhte hindamisvahendi adapteerimine Eestis. Adapteeritav hindamisvahend valitakse koostöös erialaspetsialistidega ning Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga.

Vastutajad: ENÜ Sihtasutus (koostöös Pro Familiaga)

Möötvahendite adapteerimiseks moodusti nõuandev kogu, mille esimene, laiendatud koosseisus koosolek toimus 14. veebruaril Siseministeeriumis. Osalesid nii Sise- kui Sotsiaaalministeeriumi esindajad. Otsustati võtta ühendust kõigi kolme projektitaotluses kirjeldatud mõõtevahendi omanikega, et selgitada välja nende poolsed tingimused mõõtevahendite kasutamiseks Eestis.

Alustasime läbirääkimisi Emotional Availability Scales autor Z.Biringeniga, kuna teiste mõõtevahendite omanikud ei vastanud pikka aega (ilmselt eriolukorrast tingituna).

Läbirääkimiste käigus selgus, et esialgselt planeeritud ajakava ja eelarvet tuleb muuta ja kõigepealt alustada koolitusest, mille järel koolituse edukalt läbinud spetsialistid saavad individuaalse õiguse materjale kasutada. Kõigi koolitusel osalejate sobivust

koolituseks ja järgnevaks mõõtevahendi kasutamiseks hindab nende haridusliku ja tööalase tausta alusel mõõtevahendi omanik. Alles koolituse järel saame alustada materjalide tõlkimise ja adapteerimise protsessi. Koolitused olid planeeritud oktoobrisse- novembrisse.

Partner Pro Familia astus 19. juunil projektist välja, seetõttu pidime asuma otsima uusi eksperte.

Teisel poolaastal kavandasime algselt jätkata alustatud tegevust mõõtevahendi Emotional Availability Scales adapteerimiseks. 30. septembril toimunud koosolekul Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajate osavõtul otsustati aga, et vajalik on eelnevalt tellida erinevate mõõtevahendite võrdlev analüüs. Sellega oleme alustanud.

2. Sisendi andmine inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse ainekavade täiendamiseks.

Vajalike õppe ja metoodiliste materjalide väljatöötamine, õpetajate koolitamine.

Vastutaja: ENÜ Sihtasutus koostöös SAVE, teiste projektipartnerite ja Inimeseõpetuse Ühinguga.

Õppekavade väljatöötamisse tuleb kaasata lai grupp spetsialiste ja pedagooge ning ettepanekud õppekava muudatusteks tuleb kooskõlastada Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga

Esimeseks planeeritud tegevuseks oli sisendi koostamine inimeseõpetuse ja perekonnaõpetuse ainekavade täiendamiseks. Juba kevadel toimus ekspertide koondamine ja neile materjalide tutvumiseks saatmine. Ekspertide gruppi kuuluvad eri valdkondade spetsialistid, sh projektipartnerite juures igapäevaselt laste ja peredega töötavad psühholoogid ja terapepeudid, haridusteadlased, tegevõpetajad. Lisaks küsisime sügisel arvamust ka Eesti Pereteraapia Ühingult ja Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse spetsialistidelt. Seoses Covid 19 eriolukorraga jäi tegevõpetajate panus ainekavade täiendamise ettepanekute sõnastamisel aruandeperioolil kahjuks suhtelliselt napiks. Tegevussuuna koordinaator suhtles kokku 8 tegevõpetajaga, kellest ükski ei esitanud lõpptulemusena omalt poolt kirjalikku sisendit ainekavade täiendamiseks. Küll andsid nad väärtuslikke suulisi kommentaare.

 Kokkuvõttes leidsid nii tegevõpetajad kui laste ja peredega töötavad spetsialistid, et gümnaasiumiastmes praegu kehtiv perekonnaõpetuse ainekava on võrreldes muudatusettepanekutega struktuurilt ja sisult oluliselt arusaadavam ja vastab paremini noorte vajadustele.

Lisaks leiti suhteliselt üksmeelselt, et gümnaasiumi perekonnaõpetuse ainekavast võiks võtta eeskuju ka põhikooli vanema astme inimeseõpetuse ainekavasse täiendavate teemade sissetoomisel.

2020. aasta lõpuks on koostatud  ettepanekud põhikooli inimeseõpetuse ainekava ja gümnaasiumi perekonnaõpetuse ainekava täiendamiseks.

Paralleelselt ainekavade täiendusettepanekute koostamisega on toimunud ettevalmistused õppematerjalide ja metoodiliste materjalide koostamiseks. Oleme leidnud 3 perekonnaõpetuse õpetajat, kes on valmis koostama oma praktikast lähtuva õppematerjalide kogumiku. Tööga on juba ka alustatud. Materjalid peaksid valmima hiljemalt uue õppeaasta alguseks, et neid oleks võimalik piloteerida ja seejärel korraldada nende kasutamiseks koolitused.

3. Lastega perede huvidest lähtuvate ettepanekute tegemine kehtivatesse

regulatsioonidesse. Toimib süsteemne huvikaitse.

Tegevust koordineerib ENÜ Sihtasutus

Projektipartnerid on 2020. aastal jooksvalt jälginud poliitikakujunduse protsesse.

Aasta algusest jälgisime perelepitusspsteemi arendamist SKA projekti raaames, ühe projektipartneri (Eesti Lepitajate Ühing) esiindaja oli kaasatud projekti juhtgruppi.

Kevadel tutvusime Justiitsministeeriumi tellimusel valminud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringuga, et olla valmis projektipartnerite poolt esitama ühised seisukohad Justiitsministeeriumile, kui kavatsetakse kehtivat regulatsiooni muutma hakata.

Projektipartnerid on samuti jälginud Riigikogu menetluses olevaid seaduseelnõude käekäiku (näiteks Perehüvitiste seaduse muutmise seadus, mille kohta ENÜ saatis juunis kirja Riigikogu sotsiaalkomisjonile)..

II poolaastal toimus väga aktiivne huvikaitsetegevus, milles on osales 9 eksperti erinevatest organisatsioonidest. Projektipartnerid koostasid ettepanekuid 3 seaduseelnõu kohta.

Justiitsministeeriumile esitasime augustis nelja projektipartneri nimel arvamuse Perekonnaseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse kohta, mis käsitleb suhtlusõigust.

Detsembris esitasid kaks projektipartnerit Justiitsministeeriumile arvamuse Perekonnaseaduse muudatuste kohta, mis käsitleb elatise arvestamist.

Suvel kaasas Siseministeerium mitmed projektipartnerite esindajad riikliku perelepituse teenuse loomise töörühma. Osalesime aktiivselt tööörühma kõigil veebikoosolekutel. Jõudsime töörühmas üksmeelele, et tavapärane perelepitus ei sobi kasutamiseks perevägivalla juhtumitel ja vaja oleks välja arendada eriteenus, mis oleks piisavalt turvaline perevägivalla ohvritele ja nende lastele. Selle eriteenuse kasutamine peaks olema vabatahtlik, kuid riiklik tugisüsteem kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks peaks olema kättesaadav kõigile.

Novembris ja detsembris töötasime omalt poolt teenusedisaini meetodit kasutades välja perelepituse eriteenuse kirjeldust, mis oleks piisavalt turvaline ja rakendamiseks ka perevägivalla juhtudel.

Detsembri keskel saatis Siseministeerium töörühma liikmetele mitteametlikuks kommenteerimiseks laiali perelepituse seaduse projekti koos selle juurde kuuluvate teiste õigusaktide eelnõudega. Detsembrikuus tegelesime neisse dokumentidesse muudatusettepanekute koostamisega, mille saatsime ära jaanuari alguses.