18.01.2006 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumine Vabariigi Valitsuse poole Eesti Naisteühenduste Ümarlaud saatis Vabariigi Valitsusele alljärgneva kirja seoses Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2009 vastuvõtmisega.
Vabariigi Valitsus
18.01.2006
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed
Pöördume teie poole seoses Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2009 aruteluga.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud esitas oma arvamuse eelnõu kohta 2005. aasta juunis. Toetasime siis mitmete MTÜde ühisettepanekuid ning tegime omalt poolt ettepaneku lisada õigusloomesse ühe meetmena seksteenuste ostmise kriminaliseerimise. Kahjuks pole ei seda ega ka mitmeid MTÜde ühisettepanekuid arengukava lõppvariandis arvesse võetud.
Eesti on ratifitseerinud ÜRO konventsiooni Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mille art 6 kohustab osavõtvaid riike rakendama kõiki vastavaid meetmeid, kaasa arvatud seadusandlikke, et ära hoida igasugune naistega kaubitsemine ja naiste prostitutsiooni ekspluateerimine. Kahjuks pole seda õigusakti arengukava koostamisel arvesse võetud.
Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava koostamise lähtealustes on viidatud asjaolule, et vähemalt pooled inimkaubanduse ohvritest (kelleks on peamiselt naised ja lapsed) kasutatakse ära seksitööstuses, eelkõige prostitutsiooniäris. Samuti on viidatud siseriikliku inimkaubanduse probleemi olemasolule, eelkõige Kirde-Eestist pealinna suunas. On teada, et tegemist on siin eelkõige naiste kaubitsemisega prostitusiooniärisse. Mida aktsepteeritum on prostitutsiooniäri, seda suuremaks kasvab nõudlus järjest uute inimkaubanduse ohvrite järele.
2004. a. ratifitseeritud ÜRO konventsiooni täiendavas Naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokollis (nn Palermo protokoll) on rõhutatud meetmete vajalikkust nõudluse vähendamiseks.
Kahjuks on nõudlust ainult möödaminnes mainitud arengukava avalikkuse teavitamist puudutavas osas meediakampaania juures. Leiame, et see on ebapiisav ja keskendub pigem tagajärgedele. Kui EV valitsus tahab tõesti midagi ära teha, siis tuleks kiiremas korras üldhariduslike koolide programmi lülitada nii inimkaubanduse põhjuste ja tagajärgede tutvustamine kui ka soolise võrdõiguslikkuse teema.
Eelkõige aitaks inimkaubanduse valdkonnas nõudlust vähendada seksi ostmise keelustamine. See annaks nii Eesti kui ka välisriikide kodanikele selge sõnumi, et meie riik väärtustab oma kodanikke ja ei pea inimkaubandust lubatavaks.
Teeme veelkord ettepaneku lisada seksi ostmise keelustamine eraldi meetmena arengukava V strateegilise eesmärgi juurde.
Teise suure probleemina tahame välja tuua inimkaubanduse ohvrite abistamise teema, mis arengukavas on ilmselgelt puudulikult kajastatud. Arengukavas räägitakse küll Eestist pärit ohvri kodumaale tagasi toomise toetamisest, tähelepanuta on jäetud see, mis temast edasi saab.
Palermo protokolli art 6 on öeldud:
3. Protokolliosaline kavandab meetmed inimkaubanduse ohvri kehalise, vaimse ja sotsiaalse tervenemiseks vajaduse korral, koostöös valitsusväliste organisatsioonidega ning muude asjaomaste ühendustega, et:
a) anda talle sobiv eluase;
b) nõustada teda ja tutvustada talle inimkaubanduse ohvrite seadusjärgseid õigusi talle arusaadavas keeles;
c) anda talle arstiabi ning psühholoogilist ja materiaalset abi;
d) korraldada tema tööhõive ning kutseõppe- või muud haridusasjad.
Arengukava meede 13 (Eestis inimkaubanduse ohvrite abistamine) ei sisalda konkreetse abi osutamist ohvritele, sh siseriikliku inimkaubanduse ohvritele.
Praeguseks on Eestis olemas MTÜde vormis tegutsevad naiste varjupaigad Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal, kus oleks võimalik riigi rahalise toetuse olemasolul pakkuda inimkaubanduse ohvriks langenud naistele kompleksset varjupaigateenust, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, edaspidi ka laialdasemat rehabilitatsiooni. Nimetatud MTÜdel pole täna kahjuks võimalik riigipoolse rahalise toetuseta taotleda oma tegevuseks lisavahendeid EL projektikonkurssidelt, millel osalemine nõuab kaasfinantseeringut. Ohvrite reaalseks abistamiseks saaks riik MTÜdelt teenust tellida, kuid arengukava eelnõus selle teenuse ostmiseks rahalist katet kahjuks ette nähtud ei ole.
Teeme ettepaneku lisada meetme 13 tegevuste alla teenuste osutamine inimkaubanduse ohvritele, määrata vastutajaks Sotsiaalministeerimi ja KOVd MTÜsid kaasates ning kuludeks vähemalt 1 milj krooni igal aastal.
Loodame, et kaalute meie ettepanekuid tõsiselt, sest inimkaubanduse tõkestamine on meie ühine huvi.
Lugupidamisega
Laine Tarvis
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja
Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär
| 
