15.12.2005 Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaua koosolek 13. detsembril 13. detsembril kogunes Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud järjekordselt arutama põlevkivikaevandustega seonduvat. Kahjuks ei saanud pakiliste asjatoimetuste tõttu koosolekule tulla külla kutsutud keskkonnaminister Villu Reiljan.
Rägavere vallasekretär Meeri Metsmaker tutvustas kokkutulnutele Keskkonnaministeeriumist vallale saadetud kirja. Tervisekaitsja Taimi Parve, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja Eha Reitelmann ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Jaan Lõõnik rääkisid vahepeal toimunud arengutest.
Võeti vastu otsus pöörduda kõigi Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste poole alljärgneva kirjaga:
13.12.2005
Lugupeetud kohaliku omavalitsuse juhid.
Lääne-Virumaa Naisühenduste Ümarlaud on loodud selleks, et vormida maakonna naiste hoiakud ja mõtted ettepanekuteks, edastamaks need poliitika kujundajaile- kohalikele omavalitsustele, valitsusele, Riigikogule ja erakondadele. Naisühendused soovivad osaleda kasulike ettepanekutega Eesti Vabariigi elus, seda nii sotsiaalses kui majandussfääris.
Teeme Lääne-Virumaa omavalitsustele järgmised ettepanekud:
- Taastada Pandivere Riiklik Veekaitseala samade eeskirjadega nagu need olid aastal 1988.
- Tellida Lääne-Virumaa omavalitsuste ühisel jõul (omavalitsusliidu kaudu) sõltumatu keskkonnamõjude uuring maakonnas kavandatavate põlevkivikaevanduste kohta.
Igal inimesel on õigus puhtale veele ja õhule, oma kodule. Eestlasele on omane elada hajaasustuses ja väärtustada oma kodupaika. Meie ei ole kindlad, et meil ja meie lastel on ka tulevikus võimalik elada oma kodudes inimväärset elu, kui täna ei astuta selleks konkreetseid samme Lääne-Virumaa elukeskkonna kaitseks.
Loodame, et maakonna kohalikud omavalitsused suhtuvad meie ettepanekutesse mõistvalt ja teevad kõik endast oleneva, et need ellu viia.
Oma õiguste kaitseks oleme meie, naised, valmis kasutama kõiki Eestid seadustes ette nähtud võimalusi ja vajadusel otsima abi ka rahvusvahelisel tasandil.
Meie ettepanekud on seotud kohalike oludega, sealhulgas maakonna looduskeskkonna eripäraga ning sellest tingitud olulise tööstustegevuse levikuga, mille kõrval senini on olnud tähtis koht põllumajandusel. Neid olusid tunnevad pidevalt paiksed maanaised sügavuti. Meie ettepanekud on suunatud eelkõige maakonna rahvastiku tervise- ja eluea- probleemide lahendamisele, et seda teha alates lapseeast, hõlmates võimalikult mitmekülgselt olemasolevaid tingimusi.
Lääne-Virumaa rahvastikutaaste seisund on halb, eriti suured on probleemid meeste tervisega.
Eesti meeste eeldatav sünnieluiga on EL riikide lühim (2000.a. andmed). Lääne-Viru meeste eeldatav sünnieluiga on kas kõige lühem Eestis (kaheksakümnendad) või kindlalt üks lühimatest ( EKDK rahvastikubülletäänid ja Lääne-Virumaa aastaraamatute rahvastikuandmed, terviseanalüüsid IT-s).
Miks on siinsete meeste tervis Euroopa halvim?
Kohalikke olusid ja terviseprobleeme võrdlevalt käsitleda ei ole lihtne, eksisteerib paljusus, kus igal mõjukomponendil on oma osa.
Meile on teada siinsete probleemide varasemad uuringud, ja sündmused, mis toimusid maakonnas kaheksakümnendatel aastatel (intensiivsed puurtööd Rägaveres, Uhtnas, Toolses, intensiivne põllumajandus eriti Pandivere lael).
Uuringutega tuvastatud fakte kinnitasid üheksakümnendatel – avaldamispiirangute lõpetamise järel – ilmunud statistilised bülletäänid. Faktide olemasolule vaatamata jäi nende faktoranalüüs tegemata (avaldamata?)
Lääne-Viru Naisteühenduste liikmetele ja ka kohalikele omavalitsustele on esitatud hüpotees maakonna meeste tervisemõjurite kohta, milles oluliste teguritena käsitletakse:
- Pandivere kõrgustiku põhjavee kaitsmatust ja reostuskoldeid, selle mõjusid joogivee kvaliteedile maakonna territooriumil;
- Õhureostus Kundast, Ida-Virust, Tallinnast;
- Lääne-Virumaa geoloogilise ehituse omapära ja selles leiduvat diktüoneema kilta, mis avatult annab radionukleiide pinnasesse, põhjavette ja õhku .
Kõigile keskkonnareostuse liikidele annab erilise toime Pandivere kõrgustik. Nimetatud keskkonnamõjude ulatus sõltub inimtegevusest, mis ühe või teise looduskeskkonna mõjud esile kutsub.
Arvestades, et keskkonnakaitse põhiprintsiip on mitte suurendada reostuskoormust paikkonnas, kus see juba on eelnevalt suur, on maakonna naisteühendused seisukohal, et enne kui siinseis paigus luua ettevõtlust, mis keskkonda, eriti põhjavett kui ressurssi kahjustab- peame silmas põlevkivikaevandusi - peavad olema tehtud põhjalikud erapooletud uuringud koos faktoranalüüsiga nende mõjude kohta.
Hinnata on vaja peale lihtsate keskkonnamõjude loodusele ka mõjusid inimestele ja nende tootmistegevusele kohapeal.
Selleks tuleb selgitada:
- millised on mõjud Pandivere põhjavee kvantideedile ja kvaliteedile, seejuures ka põllumajanduslikule tootmisele;
- millised mõjud on Põhja-Eesti puhtaimale jõele – Kunda jõele- alates valgalast, seejuures mitte ainult jõe väärtuslikele kaladele, vaid ka jõele kui olulisele veevarule piirkonna tööstusele jms;
- kas on mõistlik avada kaevetöid piirkondades, kus see paratamatult avab diktüoneema kilda.
- millised on suurte kaevealade rajamisega kaasneva elanike piirkonnast lahkumise riigikaitselised mõjud.
Naisühenduste ümarlaud on tutvunud Eesti Põhjavee komisjoni koostatud tööga “Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse” (2004), mille kirjutamise on finantseerinud KIK, Eesti-Hollandi ühisprojekt PSO 0/ES/9/1 ja AS Maves. Selles kogumikus peatükis “Põhjavee kasutamise tulevik” on kirjas:
……põhjavee seisund on halb Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas;
……veekaitsemeetmed on ebapiisavad Pandivere veekaitsealal, kus moodustub suur osa Eesti põhjaveest;
……allikate ja karstialade kaitse on korraldamata.
Ja ülesannetena on kirjas:
……tagada põhjavee tõhus kaitse Pandivere kõrgustikul põhjavee formeerumise alal
Eesti Põhjavee komisjon peab Pandivere põhjavete kaitse parimateks eeskirjadeks 1988. a loodud Pandivere Riikliku Veekaitseala jaoks koostatud juhendeid.
Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaud peab möödapääsmatult vajalikuks kohalike inimeste nii tervise kui tootmisvõimaluste korrektset ja rahvale teavitatud kaitset, mis on teaduslikult põhjendatud ja valitsusorganite poolt aktsepteeritud.
Teie omavalitsuse mõistvale suhtumisele ja aktiivsele tegutsemisele lootma jäädes,
Lääne-Virumaa Naisteühenduste Ümarlaua nimel,
lugupidamisega
Heljo Viilip | 
