10. august 2007

Naiste diskrimineerimise kaotamise komitee lõppjäreldused ja soovitused Eestile

(mitteametlik kokkuvõtlik tõlge)

Komitee toob välja mitmeid positiivseid saavutusi naiste diskrimineerimise kaotamisel, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmist 2004. aastal, jõupingutusi võituses inimkaubandusega ja vastavate õigusaktide vastuvõtmist, samuti kavatsust ratifitseerida konventsiooni lisaprotokoll.

Muret valmistavad valdkonnad ja soovitused Eestile on järgmised:

7. Tuletades meelde konventsiooniosalise kohustust rakendada kõiki konventsiooni sätteid pidevalt ja süstemaatiliselt, näeb naiste diskrimineerimise kaotamise komitee (edaspidi Komitee) enne järgmise aruande esitamist valdkondadena, millele tuleb eelkõige tähelepanu pöörata, alljärgnevaid. Nendes valdkondades tuleb rakendada meetmeid ja astutud sammude kohta aru anda. Soovitused palutakse teha kättesaadavaks kõigile asjaomastele ministeeriumidele ja parlamendile, et tagada nende elluviimine.

8. Muret tuntakse selle pärast, et kuigi konventsiooni sätted on ülimuslikud, ei teata ega rakendata konventsiooniosalise poolt neid sätteid ja konventsioonis sätestatud sisulise võrdõiguslikkuse konteptsiooni, samuti  ka naiste diskrimineerimise kaotamise komitee üldisi soovitusi ei soolist võrdõiguslikkust puudutavate õigusaktide ja poliitikate ega naiste edendamise raamistikus veel piisavalt. Samuti tuntakse muret,  et vastavaid sätteid ja soovitusi ei tunne ei kohtunikud, juristid, prokurörid ega ka naised ise, kuna pole ühtegi konventsioonile viitavat kohtuotsust. Samuti tuntakse muret, et naised ei kaitse eriti oma õigusi nende rikkumise korral, sh ei anna asja kohtusse ega pöördu õiguskantsleri poole.

9. Kutsutakse üles rakendama lisameetmeid, et konventsiooni piisavalt teataks ja rakendataks ülalmainitud raamistikus. Samuti on vaja lisameetmeid kohtunike ja juristide koolitamiseks. Vaja on pidevalt teadlikkust tõsta ja õigusi tutvustada. Koolitust tuleb teha naistele, eriti maanaistele ja naiste positsiooni edendamisega tegelevate organisatsioonidele, et julgustada naisi oma õigusi kaitsma.

10. Kuigi tuntakse heameelt, et soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVÕS) on jõustnud, ollakse mures, et pole võetud piisavalt meetmeid seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks. Eriti suurt muret tuntakse selle üle, et konventsiooniosalisel puudub kõikehõlmav, süstemaatiline ja jätkusuutlik lähenemine poliitikatele ja programmidele, mille eesmärgiks on võrdõiguslikkuse saavutamine. Muretsetakse võrdõiguslikkuse nõukogu moodustamise viibimise pärast, mis peaks valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes nõu andma. Muret tuntakse selle üle, et soolise võrdõiguslikkuse volinikule võidakse panna kohustus tegelda muude diskrimineerimise juhtudega peale soolise diskrimineerimise ning et tal puuduvad piisavad inim- ja rahalised ressursid, et soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SVÕS) ettenähtud ülesandeid täita.

11. Konventsioonisalisel palutakse järgmises aruandes esitada infot selle kohta, mida on tehtud SVÕS  kõigi aspektide rakendamise tagamiseks ning infot mõju kohta, mida seadus omab konventsiooni sätete parema elluviimise seisukohast. Komitee soovitab välja töötada kõikehõlmav, süstemaatiline ja jätkusuutlik  lähenemine konventsiooni elluviimisele, mis hõlmaks kõiki programme ja poliitikaid, mis on suunatud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Selle tulemusel peaks kaotatama igasugune otsene ja kaudne diskrimineerimine ning saavutatama  tegelik sooline võrdõiguslikkus  kooskõlas konventsiooni  artikliga 1 ja 2. Lisaks peaks kehtestatama konkreetne ajakava nimetatud poliitikate ja programmide elluviimisele. Tungivalt soovitatakse jälgida , et institutsionaalne mehhanism saaks paika, soovitatakse luua SVÕS ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu. Tuleb tagada vajalikud inim- ja  rahalised ressursid nende efektiivseks tegutsemiseks ning see, et nende institutsioonide ülesanded oleksid keskendunud soolisele võrdõiguslikkusele.

SOOSTEREOTÜÜBID

12. Komitee tunneb muret patriarhaalsete hoiakute ja sügavalt juurdunud stereotüüpide edasikestmise üle seoses naiste ja meeste rollide ja vastutusega perekonnas ja ühiskonnas, mis väljendub naiste haridusvalikutes ja olukorras tööturul, samuti nende väheses esindatuses poliitilises ja avalikus elus ning otsuseid langetavatel ametikohtadel. Samal ajal, kui väljendatakse heameelt 2005. aasta haridusministri määruse üle, mis puudutas stereotüüpide kaotamist õpikutest ja õppematerjalidest, tuntakse muret, et õpikuid ja õppematerjale pole sellest seisukohast hakatud läbi vaatama. Tuntakse muret naiste vähese esindatuse üle professorite hulgas.

13. Komitee kutsub konventsiooniosalist üles suurendama jõupingutusi ja astuma samme sooliste stereotüüpide kaotamiseks.

Soovitatakse korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis on suunatud nii naistele kui meestele. Meediat tuleb julgustada esitama positiivset kuvandit naistest ja meestest ning nende võrdsest staatusest ja võrdsetest kohustustest era- ja avalikus elus.

Nõue koolitada pedagooge soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja kiiresti vaadata läbi õpikud ja õppematerjalid sooliste stereotüüpide kaotamiseks.

Tungiv üleskutse tutvustada haridussüsteemi kaudu nii konventsiooni kui soolist võrdõiguslikkust, et muuta olemasolevaid stereotüüpseid arusaamasid naiste ja meeste rollist.

Kutsutakse üles mitmekesistama jätkuvalt tütarlaste ja poiste haridusvalikuid ning töötama välja ja viima ellu programme, mis nõustaksid tütarlapsi ja poisse nende haridustee valikul, pidades seejuures silmas nende edasisi võimalusi tööturul.

Tungivalt kutsutakse üles kiitma heaks poliitikaid naisprofessorite arvu suurendamiseks akadeemilise kaadri hulgas.

14. Komitee tunneb muret naiste olukorra parandamise siseriiklike institutsionaalsete mehanismide pärast, eriti soolise võrdõiguslikkuse osakonna pärasts sotsiaalministeeriumis: et tal pole piisavalt võimu, otsustuspädevust, inim- ja finantsressursse, koordineerimaks efektiivselt valitsuse tööd soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja konventsiooni elluviimiseks, sh kõigi teiste soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste mehanismide koordineerimiseks üleriiklikul ja kohalikul tasandil. Märgitakse, et osakonna  kohustustele  on juulist 2007 lisatud perepoliitika valdkond.

15. Soovitatakse konventsiooniosalisel tagada naiste olukorra edendamise siseriiklikele mehhanismidele oleks piisavalt võimu ja  otsustuspädevust, et saaks efektiivselt soolist võrdõiguslikkust edendada ja naised saaksid oma õigusi efektiivselt rakendada. Need mehhanismid peaksid olema suutelised efektiivselt koordineerima ja tegema koostööd erinevate soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste mehhanismidega ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

VÄGIVALD

16.   Märgitakse koduvägivallaga võitlemise tegevuskava olulisust, mis peaks jõustuma 2008. aastast, ja tuntakse muret naistevastase vägivalla, sh koduvägivalla jätkumise üle. Tuntakse muret spetsiifilise seaduse puudumise üle koduvägivallaga võitlemiseks, mis tagaks naistele kaitse, juurutaks lähenemiskeelu ja võimaldaks naistele õigusabi.

17.   Tungivalt kutsutakse üles vägivallaga võitlemise tegevuskava vastu võtma ning ellu viima, laialdaselt teavustama seda nii ametnike hulgas kui ühiskonnas tervikuna ja jälgima selle tulemuslikkust. Kutsutakse üles tagama, et kõik naistest, sh maanaistest koduvägivalla ohvrid, saaksid kohest abi, et selleks oleks piisavalt turvalisi ja korralikult rahastatud varjupaikasid ja ligipääs õigusabile.  Veelkordne soovitus töötada välja omaette seadus koduvägivalla kohta, mis tagaks naistele kaitse ja abi. Tungivalt kutsutakse üles tegutsema naistevastase vägivalla ärahoidmisel ja sellega tegelemisel kompleksselt. Vaja on tegelda õigusraamistikuga, parandada uurimuste läbiviimist ja andmete kogumist vägivalla leviku ja tagajärgede kohta naistele. Sellisesse andmekogumisse tuleks lülitada ka andmed vägivallateo toimepanija ja ohvri omavaheliste suhete kohta.

INIMKAUBANDUS

18.   Märgitakse positiivselt seda, mida on ära tehtud inimkaubandusega võitlemisel, sh 2006. aastal vastu võetud inimkaubandusega võitlemise tegevuskava (2006-2009) ja 2007. aasta muudatust Välismaalaste seaduses, mis lubab anda ajutise elamisloa inimkaubanduse ohvritele jne...

19.   Kutsutakse üles  rakendama efektiivselt inimkaubandusega võitlemise kõiki meetmeid. Tungiv üleskutse konventsioonisosalisele koguda ja analüüsida politseist ja muudest allikatest laekuvaid andmeid, võtta vastutusele ja karistada inimkaubandusega tegelejaid, kaitsta kaubitsetud naiste ja tütarlaste inimõigusi.

Soovitatakse tegelda inimkaubanduse süvapõhjustega, suurendades jõupingutusi naiste majandusliku olukorra parandamiseks, et nad ei langeks ekspluateerimise ja inimkaubitsemise ohvriks, rakendada meetmeid nende rehabiliteerimiseks ja ühiskonda integreerimiseks.

Nõue esitada järgmises aruandes põhjalik info ja andmed naiste ja tütarlastega kaubitsemise kohta, nende ekspluateerimise kohta prostitutsioonitööstuses, sellise tegevuse ärahoidmise ja sellega võitlemise meetmete kohta.

NAISTE ESINDATUS

20.   Märkides positiivselt edasiminekut naiste esindatuses parlamendis, volikogudes ja kõrgetel kohtadel valitsuses, tuntakse jätkuvalt muret naiste vähese esindatuse kohta avalikus ja poliitilises elus ja otsuseid langetavatel kohtadel, sh parlamendis, ministeeriumides ja omavalitsustes.

21.   Komitee julgustab rakendama püsivaid meetmeid, sh ajutisi erimeetmeid vastavalt konventsiooni artiklile 4, lõige 1, komitee üldistele soovitustele 25 ja 23 ning soolise võrdõiguslikkuse seadusele, et kiirendada naiste täieulatuslikku ja võrdset osalust valitavais ja nimetatavais organeis. Niisugused meetmed peaksid sisaldama nii sihttasemete kindlaksmääramist, numbrilisi eesmärke ja ajakavasid, samuti juhtimist ja läbirääkimiste pidamist õpetavaid koolitusprogramme praegustele ja tulevastele naisjuhtidele.

Tungivalt kutsutakse üles viima läbi teavituskampaaniaid naiste poliitilises ja avalikus elus ja otsuseid langetavatel kohtadel osalemise tähtsuse kohta.

22.   Märgitakse positiivselt, et SVÕS kohaselt peavad tööandjad edendama soolist võrdõiguslikkust, kuid tuntakse muret jätkuva segregatsiooni üle tööturul ning naiste/meeste märkimisväärse palgavahe üle. Märgitakse positiivselt, et delegatsiooni väidete kohaselt on naiste tööpuudus kahanenud, kuid tuntakse muret andmete puuduse üle naiste osaluse kohta tööturul, mitteformaalses sektoris, linna- ja maapiirkondades.

23.   Soovitatakse  suurendada jõupingutusi tööalase horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni kaotamiseks, rakendada meetmeid naiste/meeste palgavahede kaotamiseks, kasutades tööde hindamise süsteeme avalikus sektoris, ning suurendada naiste domineeritud sektorites palku.

Soovitatakse suurendada jõupingutusi naiste ligipääsu parandamiseks kutseõppele.

Tungivalt soovitatakse tagada palgaseaduse sätete, sh võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise nõude efektiivne rakendamine.

Nõue esitada järgmises aruandes üksikasjalik info, sh statistilised andmed arengutrendide kohta, mis puudutavad naiste olukorda seoses tööhõivega ja tööga linna- ja maapiirkondades, avalikus, era-, ametlikus ja mitteametlikus sektoris ning mõju kohta, mida rakendatud meetmed on avaldanud naiste võrdsete võimaluste elluviimisele.

24.   Komitee tunneb muret  andmete/info, sh arengutrendide alase info piiratud kättesaadavuse üle seoses naiste tervise erinevate aspektidega. Muret  tuntakse selle üle, et kuigi abortide arv on vähenenud, on nende tase ikka suhteliselt kõrge. Muret teeb HIV positiivsete naiste arvu kasv.

25.   Juhtides tähelepanu üldiste soovituste 24. punktile naised ja tervis kohta, soovitab komitee uuesti, et uuritakse naiste spetsiifilisi vajadusi seoses tervisega.

Tungivalt kutsutakse üles rakendama konkreetseid meetmeid, parandama naiste, sh maapiirkondade naiste,  ligipääsu tervishoiuteenustele ning seda jälgima.

Palve tugevdada meetmeid soovimatute raseduste ärahoidmiseks, tehes selleks igasugused rasestumisvastased vahendid laialdasemalt kättesaadavaks,  täiendades pereplaneerimise alaseid teadmisi ja tõstes  teadlikkust, seda ilma igasuguste piiranguteta.

Palve esitada järgmises aruandes täiendavat infot naiste tervise kohta, seda erinevate vanusegruppide, rahvuste, linna- ja maapiirkondade lõikes; samuti infot naiste tervise parandamiseks rakendatud meetmete mõju kohta  ning naiste ligipääsu kohta tervishoiuteenustele, sh pereplaneerimisele.

Soovitatakse suurendada jõupingutusi HIV/AIDSi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks; parandada teavitustööd riskide ja nakatumise kohta.
Soovitatakse lisada sugupoolte aspekt kõigisse HIV/AIDSi puudutavatesse poliitikatesse ja programmidesse.

Kutsutakse üles tagama HIV/AIDSi strateegiate efektiivne elluviimine ning esitama järgmises aruandes üksikasjalikku statistilist informatsiooni naiste ja HIV/AIDS kohta.

26.   Komitee on jätkuvalt mures info puudumise pärast maanaiste olukorra kohta, sh nende ligipääsu kohta tervishoiuteenustele, haridusele, sotsiaalkindlustusele ja muudele intrumentidele, ning nende osaluse pärast otsustamises.

27.   Palve  esitada järgmises aruandes põhjalik ülevaade maanaiste tegelikust olukorrast kõigis konventsiooniga kaetud valdkondades.

28.         Märgitakse kodukondsuseta inimeste arvu vähenemist, samas väljendatakse muret kodukondsuseta inimeste suure arvu üle, kelle hulgas on ka naised.

29.   Soovitatakse suurendada jõupingutusi tagamaks, et Eestis kodakondsust mitteomavatele naistele antakse täielik õigus kodakondsusele.

30.         Muret tuntakse selle üle, et 15-18-aastased alaealised võivad seaduslikult abielluda. Muret tuntakse, et naistel on vähe infot uue operekonnaseaduse mõjude kohta, mis muudab lähenemist abieluvarale. Veel tuntakse mure vabaabielus elavate naiste õigusliku kaitse üle.

31.   Tungivalt kutsutakse üles tõstma seadusega lubatud abiellumisiga naistele ja meestele 18. eluaastani, vastavuses konventsiooni aritikliga 16, lõige 2, ja üldiste soovituste punktiga 21 ning lapse õiguste konventsiooniga.

Soovitatakse viia läbi uue perekonnaseaduse eelnõu  sugupoolte aspektist lähtuv analüüs ning esitada analüüsi tulemused ning sellest tulenenud muudatused järgmises aruandes.

Soovitatakse, et nii abielus kui vabaabielus elavatele naistele oleks tagatud samasugused õigused.

32.   Julgustatakse ratifitseerima CEDAW fakultatiivset protokolli ning võtma võimalikult kiiresti vastu  konventsiooni artikli 20, lõike 1 muudatust, mis puudutab komitee kokkusaamist.

33.   Tungivalt kutsutakse üles kasutama konventsiooniga võetud kohustuste täitmisel täiel määral Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava, mis tugevdavad konventsiooni sätteid ning palutakse esitada järgmises aruandes selle kohta informatsiooni.

34.   Rõhutatakse, et konventsiooni täielik ja tulemusrikas elluviimine on hädavajalik aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Kutsutakse üles  lülitama sugupoolte aspekt ning kajastama selgelt konventsiooni sätteid kõikides jõupingutustes, mida tehakse aastatuhande eesmärkide saavutamiseks ning palutakse esitada sellekohane informatsioon oma järgmises aruandes.

35.   Märgitakse, et konventsiooniosalise poolt kõigi seitsme peamise inimõiguste alase õigusakti järgimine aitab naistel paremini oma inimõigusi ja põhivabadusi rakendada kõikides eluvaldkondades. Seetõttu julgustab Komitee Eesti valitsust ratifitseerima  kõigi võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni.

36.   Palutakse levitada Eestis võimalikult laialdaselt toodud lõppjäreldusi, et kõik inimesed, sh valitsusametnikud, poliitikud, parlamendiliikmed ning naiste ja inimõigustega tegelevate organisatsioonide liikmed oleksid teadlikud sammudest, mis on tehtud  soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks de jure ja de facto, samuti edasistest sammudest selle eesmärgi saavutamiseks.

Palutakse jätkata laialdaselt konventsiooni, komitee üldiste soovituste, Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskava ning ÜRO peaassamblee 23. eriistungjärgu materjalide laialdast levitamist eriti naiste ja inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele.

37. Palutakse reageerida lõppjäreldustes esitatud mureküsimustele vastavalt konventsiooni artiklile 18. Viies perioodiline aruanne esitada novembris 2008, kuues novembris 2012 (koondaruanne).