Põhjamaade Naisliikumise korraldatud Põhjamaade Foorumi lõppdokument

Uus naiste õiguste tegevuskava

vastu võetud Malmös 2014

Feministide kokkulepped ja nõudmised

Sissejuhatus

Neljas ÜRO naiste maailmakonverents toimus Pekingis aastal 1995. Samas võtsid liikmesriikide valitsused vastu Pekingi tegevusplatvormi. Ülemaailmse naisliikumise töö ja tugev tahe jõuda kokkulepeteni, oli tegevusplatvormi vastuvõtmise eelduseks. Valitsused, kes allkirjastasid kaksteist tegevusplatvormi artiklit, kohustusid CEDAW ehk kõigi naistevastase diskrimineerimise vormide likvideerimise konventsiooni rakendama, tehes selleks aktiivseid ja silmnähtavaid pingutusi.

Ülemaailmset Naiste õiguste konverentsi pole toimunud 1995. aastast alates. On kõlanud nõudmisi, et tuleks korraldada uus konverents, kuid väljendatud on ka muret, et võimalik tagasilöök võib tulla juhul, kui Tegevusplatvorm läbirääkimisteks avada.

Ka rahvusvahelisel tasandil on edu olnud tagasihoidlik. Üks selline näide on 2012. aastast kui ÜRO liikmesriigid ei suutnud kinnitada Naiste Staatuse Komisjoni (CSW) lõppjäreldusi. Veel üks näide on nõrk sõnum naiste jõustamisest ja soolisest võrdsusest ÜRO konverentsi Rio +20 lõppdokumendis, aga ka see, et ÜRO Aastatuhande Arengu Eesmärgid (MDG Post-2015) on kaugel naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamisest.

Naiste õigusi on üle maailma seatud küsimärgi alla ja piiratud viidates traditsioonidele, religioonile ja kultuurile. Sellega on kahtluse alla seatud universaalsete õiguste ja demokraatia põhimõtted. Majanduslikud, looduskeskkonna- ja poliitilised kriisid on korduvalt näidanud, et need avaldavad kõige negatiivsemat mõju naistele, eriti vaestele naistele, samas kui naised on kõrvale jäetud otsustamisprotsessidest, mis kriisideni viivad.

Põhjamaad seisavad suurte poliitiliste väljakutsete ees, et saavutada sooline võrdõiguslikkus. Pekingi Tegevusplatvorm sõnastab selgelt nõuded, milleni Põhjamaad ikka veel ei küündi. Olulised puudujäägid on naistevastase vägivalla, tööhõive ja võrdse tasustamise, naiste majandusliku sõltumatuse, hooldustööde korraldamise ja jagamise, naiste mõjukuse ja võimu valdkonnas.

Naiste õigus isiklikuks arenguks, reaalseks osaluseks demokraatlike otsuste langetamisel riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil nii rahu- kui konfliktide ajal, õigus suuremale isiklikule sissetulekule, parematele töötingimustele, vähemale tasustamata tööle, rõhuvate stereotüüpide kõrvaldamisele, vägivallavabale elule, tervisele, õigus otsustada iseenda keha üle, sünnitamine ja seksuaalsus on kõik väga aktuaalsed teemad, mis nõuavad spetsiifilist lähenemist. On kohustuslik, et kõik valitsused peavad pidama antud lubadusi ja näitama, kuidas soolise võrdõiguslikkuse poliitikat kavatsetakse ellu rakendada. Naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus on eeldusteks ülemaailmsete jätkusuutlike arengueesmärkide saavutamiseks.

Naisliikumine on naiste reaktsioon ebaõigluse ja rõhumise vastu. Naistel kui indiviididel ja naiste rühmadel on erinevad elamistingimused, nad kogevad erinevaid diskrimineerimise vorme ja seepärast on nad seadnud omaenda feministliku agenda tippu ka erinevad eesmärgid. Kõikide naiste inimõiguste tagamiseks tuleb teha tööd, et spetsiifiliste probleemide lahendamisel leida nende vaatenurkade ühisosa. Vaatamata erinevustele on meie ühise võitluse eesmärk seista naiste õiguste ja sooliselt võrdõiguslike ühiskondade eest.

Põhjamaade Foorumi eesmärgid, Malmö 2014

Põhjamaade Foorum Malmö 2014 – Naiste õiguste uus tegevuskava seab sihiks:

·                     Formuleerida soovitused ja spetsiaalsed ettepanekud Põhjamaade valitsustele ja poliitikutele, kes kujundavad soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulevikku.

·                     Kasvatada regioonis arusaama soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljakutsetest ja võimalustest ning pühendumust nende täitmisele.

·                     Propageerida ja edendada Põhjamaade arutelu naiste õiguste üle kohalikul, piirkondlikul ja globaalsel tasandil.

·                     Ehitada koostöövõrgustikke, et vahetada valdkonna aktivistide, uurijate, organisatsioonide, valitsusasutuste, ettevõtete ja avalikkuse kogemusi.

·                     Jagada infot CEDAW ja Pekingi Tegevusplatvormi kohta. Sõnastada soovitused soolise võrdõiguslikkuse jätkusuutlike tulevikustrateegiate koostamiseks ja asendada ÜRO Aastatuhande Arengu Eesmärgid (MDG) Jätkusuutliku Arengu Eesmärkidega (SDG) Post-2015.

·                     Saavutada läbimurre kaasates ja kasutades pärast 1995. aasta Pekingi ÜRO Ülemaailmset Naiste kongressi üles kasvanud uue põlvkonna innovaatilisi oskusi.

·                     Tugevdada Põhjamaade Naisliikumist, selle organisatsiooni ja tõhusust ning edaspidi arendada selle rahvusvahelist mõõdet ja pühendumust.

Lõppdokumendi 12 teemat

Käesolevas lõppdokumendis formuleeritud nõudmised põhinevad 12 Põhjamaade Foorumi teemal, mis omakorda toetuvad Pekingi Tegevusplatvormile. Nõudmised on ennekõike suunatud Põhjamaade valitsustele ja poliitikutele, kuid ka institutsioonidele, asutustele, tööandjate organisatsioonidele, ametiühingutele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtetele ja Põhjamaade naisõiguslaste liikumisele.

Nõudmised Põhjamaade valitsustele

Meie, Põhjamaade Foorumi Malmö 2014 osavõtjad, kutsume kõiki Põhjamaade valitsusi rakendama Põhjamaade Foorumi lõppdokumendis sõnastatud soovitusi ja nõudmisi. Me tuletame meelde Pekingi Tegevusplatvormile alla kirjutamisel antud lubadusi. Selles dokumendis garanteerisid valitsused naiste ja tüdrukute inimõiguste täieliku rakendamise kui vältimatu ja jagamatu osa inimõigustest ning kohustusid rakendama soolist perspektiivi kõikides poliitikates ja programmides. Me rõhutame, et eraldi välja toodud naiste grupid ja võrgustikud olid Pekingi Tegevusplatvormi efektiivseks rakendamiseks eriti olulised.

Põhjamaade Foorum tuletab meelde CEDAW konventsiooni esimest artiklit:

Diskrimineerimise definitsioon

“Naiste diskrimineerimine on määratletud kui mistahes vahede või erandite tegemine või piirangute seadmine soo järgi, mille eesmärgiks on luua olukord, kus naiste inimõigusi ja põhivabadusi tunnistatakse vähem või üldse mitte, piirates sellega naiste inimõigusi ja nende põhivabadusi.”

Põhjamaade Foorum tuletab meelde, et inimõigused on individuaalsed, universaalsed, jagamatud ja mittehierarhilised.

1. Feministlik majandus – majanduslik ja sotsiaalne areng

Pekingi Tegevusplatvormi strateegilised eesmärgid, mis käsitlevad naisi ja majandust, on jätkuvalt tähtsad lähtepunktid tegevusteks nii Põhjamaade regioonis kui kogu maailmas. Me vajame sügavamaid teadmisi ja rohkem uuringuid selle kohta, kuidas makromajanduslikud põhimõtted ja struktuurid säilitavad ebavõrdsust ning kuidas neid saaks muuta võrdsemaks, loomaks õiglast ja jätkusuutlikku ühiskonda. Mudelid, mis põhinevad feministlikul majandusel ja uuringutel, hõlmavad nii naiste kui meeste igapäevaelu ja erinevaid elamistingimusi, viies ühiskonnani, mis tähtsustab reproduktiivseid ja hooldusfunktsioone. Rahvusvahelised institutsioonid ja majandusvõrgustikud rõhutavad, et sooline võrdõiguslikkus on korras majanduse ja sotsiaalse arengu võtmetegur. Sellele vaatamata rakendatakse vananenud majandusmudeleid, mis mitmetel juhtudel viivad poliitikateni, mis suurendavad ühiskonnas soolise ebavõrdsuse riske. On suur poliitiline väljakutse paljastada ja muuta struktuure, mis väärtustatavad erinevalt naiste ja meeste elukogemust ja panust ühiskonda.

Vaesusel on erinevates riikides erinev tähendus, kuid vaeste hulgas on kõikjal naiste suur ülekaal. Isegi Põhjamaades elab majanduslikult haavatavas olukorras rohkem naisi kui mehi. Teatud naiste grupid on eriti haavatavad. Viimaste aastate majanduskriisi ajal on suur hulk naisi kannatanud kokkuhoiumeetmete tagajärjel kuna paljud töökohad on kadunud ning kärbitud on sotsiaalhoolekandeteenuseid. Pekingi Tegevusplatvormis on kirjas, et kõik majanduspoliitikad peavad olema sootundlikud. See on tähtis tööriist, millega suurendada majanduslikku võrdsust, millel omakorda on otsene mõju sotsiaalsele arengule. Põhjamaade valitsustel on aeg täita oma lubadused.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade riigid muudaksid oma riigieelarved sootundlikuks nii, et sooline perspektiiv oleks selgelt esile toodud nii dokumentides kui otsustamisel; selleks, et süstemaatiliselt oleks võimalik jälgida soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärke, soolise perspektiivi saamist uute tegevuste põhialuseks ning selle lisamist agendasse MDG Post-2015.

·                     Põhjamaade ametivõimud edendaksid naiste majanduslikku sõltumatust ja õigusi, kaasa arvatud juurdepääsu tasuva töö ja rahuldavate töötingimusteni, samuti jälgiksid haavatavate gruppide spetsiifilisi vajadusi.

·                     Põhjamaade valitsused määratleksid tegevused ja töötaksid selle nimel, et vähendada naiste ja meeste sissetulekute erinevust.

·                     Tasustamata hooldustööd tehtaks nähtavaks, kajastataks majandusmudelites ja võetaks arvesse sotsiaalmajanduse planeerimise protsessis.

·                     Globaalseid majanduskriise analüüsitaks soolisest vaatenurgast nii põhjuse kui tagajärjena ning hoolekandeteenuseid säilitataks naiste majandusliku sõltumatuse kaitseks.

2. Naiste ja tüdrukute kehad – seksuaalsus, tervis ja reproduktiivsed õigused

Bioloogilise ja sotsiaalse soo olulisus tervise, haiguse ja ravimise seisukohast on hästi teada. Siiski on Põhjamaad kaugel soolise võrdõiguslikkuse rakendamisest meestele ja naistele suunatud tervishoiuteenuste nende sätete puhul, mis puudutavad diagnoosimist, uuringuid, ravi ja haiguse käigu jälgimist.

Vaja on pöörata tähelepanu faktile, et naiste tervis on, rohkemgi kui haigused, seotud reproduktiivorganitega. Haigused, nagu reuma ja liigesevigastused, mõjutavad rohkem naisi kui mehi, kuid nende ravimiseks eraldatakse vähem ressursse, kui võrrelda nende ulatuslikku levikut ühiskonnas ja piina, mida need indiviidile tekitavad. Enamgi veel, nõuame suuremat tähelepanu, põhjalikke teadmisi ja regulaarset raamistikku naistele omaste terviseprobleemide ennetamiseks ja garanteerimaks naiste ligipääsu ravile. Menstruatsioon mõjutab otseselt poole inimkonna suurt osa elust ja sellel on lai mõju ühiskonnale, kuid see tehakse nähtamatuks, privaatseks ja sellega seotud valdkonnal pole piisavalt ressursse uuringuteks. Nõuet rakendada laiapõhjalist soolist vaadet kõikide tervishoiu sekkumismeetmete puhul ei austata. Võrdse tervisliku seisundi puhul pakutakse naistele meestega võrreldes vähem, odavamat ja hilinenud sekkumist.

Füüsiline terviklikkus on ülimalt oluline naiste tervise seisukohalt, kuigi see on vastuoluline teema. Naiste õigus otsustada omaenda keha üle, seksuaalsus, rasedus, vaba juurdepääsu rasestumisvastastele vahenditele ja abort on ühiskonna soolise võrdõiguslikkuse nurgakivideks. Abordi keelustamine ei vähenda aborte, vaid viib pigem palju ohtlikumate abortideni. Naiste objektistamine, ühiskonna seksualiseerimine ja ebareaalsete soorituste ootus – kõik see mõjutab naiste vaimset tervist, põhjustab söömishäireid ja muid enesevigastuse vorme. Samuti on olemas vajadus soopõhiste terviseuuringute ja teadmiste järele, mis võtaks arvesse selliseid muutujaid nagu vanus, klass, seksuaalne orientatsioon, aga ka planeeritud sekkumine haavatavate gruppide puhul selleks, et saavutada tervishoiuteenuste võrdne tase kõigi jaoks.

Põhjamaade foorum rõhutab otsest seost inimõiguste rikkumise ja naistevastase vägivalla, sh seksi ostmise vahel, ning naiste õigustega seksuaal- ja reproduktiivtervise valdkonnas. Naiste reproduktiivseid õigusi seatakse kahtluse alla isegi Põhjamaades. Mitmel pool vaidlustatakse seaduslikku abordiõigust ja rakendatakse uusi piirangud naiste õigustele, mis lõppkokkuvõttes viib piiratud juurdepääsuni reproduktiivtervise tagamiseks vajalikule ravile ja ravimitele.

Me nõuame, et:

·                     Eraldataks raha soospetsiifilisteks uuringuteks loomaks arusaama, kuidas haigused, kaasa arvatud menstruatsioon ja menstruatsiooniga seotud haigused, naisi mõjutavad, naiste vähiuuringute diagnooside, eriti rinna- ja suguelundite vähi järelläbivaatuseks, ning läbimõeldud tegevusteks sh naiste tervise eeluuringuteks ja raviks.

·                     Põhjamaade valitsused ja ametivõimud kindlustaksid soolise võrdõiguslikkuse haiguste diagnoosimisel, uuringutel, ravis ja seirel austades erinevate gruppide vajadusi. Samuti on ilmne vajadus kohandada hooldusteenuseid puudega naiste jaoks.

·                     Tervishoid ja õigussüsteem tunneksid ära naiste soovimatu sugulise vahekorra, naiste kuritarvitamise ja naistevastase vägivalla ning käsitleks neid juhtumeid tõsiselt, austades indiviidi väärikust ja seaduslikke õigusi.

·                     Põhjamaade valitsused ja ametivõimud garanteeriksid kohustusliku ja heal tasemel seksuaalhariduse, juurdepääsu moodsatele rasestumisvastastele vahenditele, turvalisele rasedusele ja sünnitusele ning ka juurdepääsu seaduslikele ja ohututele abortidele.

·                     Põhjamaade ametivõimud pühendaksid Aastatuhande Arengu Eesmärkides Post-2015 senisest enam tähelepanu naiste seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja õigustele (SHRH), sh LGBT (LHBTQ) ja surrogaatemaduse teemadele.

3. Naiste töötamine, võrdne tasustamine, haridus ja karjäär

Pekingi Tegevusplatvorm nõuab valitsustelt ulatuslikke pingutusi edendamaks naiste majanduslikku sõltumatust. Põhinõue selleks on iseseisev toimetulek. Naistel on vähem võimalusi selle saavutamiseks kui meestel. Mõnedeks põhjusteks on tööturul osalemise, töötingimuste, palkade ja pensionide erinevused. Mehi töötab tulusal palgatööl rohkem kui naisi, suur osa naisi aga töötab osaajaga – nende osakaal Põhjamaa riikide lõikes on erinev.

Sunduslik osaajaga töö on naissoo fenomen. Osaajaga töötamine on normiks valdavalt naistega hõivatud ametites nagu õenduses, hooldustöödel, hotellides ja kauplustes jm teenindusvaldkonna töökohtadel vastupidiselt meestega hõivatud ametitele. Naiste osakaal osaaja või ebakindla tööhõivega, nagu näiteks tunnitööl, ajutiste ja tähtajaliste töölepingutega töökohtadel, on viimastel aastatel tõusnud. Veel üks väiksema majandusliku sõltumatuse põhjusi on naiste suur osakaal madalapalgalistes ametites. Raskused palgatöö sobitamisel perega ja pere eest hoolitsemisega mõjutavad rohkem naisi kui mehi. Naiste oodatavalt sagedasem vanemapuhkuse kasutamine aga põhjustab kõigi naiste vastast nn statistilise palgaga diskrimineerimist.

Meeste ja naiste palgaerinevus on viimase 20–30 aasta jooksul stabiilselt olnud u 15 protsenti kui osaajaga töö täistööajaks ümber arvutada. Seega on võrdse palgatasemeni Põhjamaades veel pikk tee minna. Põhjamaades on rahvusvahelises võrdluses naiste osalus tööjõuturul suur. Seda tänu sotsiaaltoetustele ja laste, haigete ja eakate hooldamiseks loodud tugisüsteemidele. Selle süsteemi säilitamine ja edendamine on ülimalt oluline. Enamus Põhjamaade vaeseid pensionäre on naised. Samal ajal on praeguste noorte naiste pension madalamate palkade, sagedaste töölt puudumiste ja vähema osaluse tõttu pensionisüsteemides tõenäoliselt veel madalam.

Naised omandavad kõrgema haridustaseme kui mehed ja moodustavad tänapäeval enamuse ülikoolilõpetajatest. Uuringud näitavad, et naistele makstakse sellegipoolest vähem palka võrreldes samaväärse hariduse omandanud meestega, mida selgitatakse nn väärtusepõhise diskrimineerimisega. ÜRO CEDAW komitee on korduvalt kritiseerinud, miks naiste kõrgem haridustase ei aita neid edasi ametiredelil, ei akadeemilises maailmas ega ka töökohtadel üldisemalt.

Me nõuame, et:

·                     Tugevdataks naiste õigust võrdsele palgale ja karjäärivõimalustele ja nende iseseisev toimetulek paraneks oluliselt läbi majanduslike meetmete. Et Põhjamaade valitsused, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud tegutseks selle nimel, et luua mõistlikud töötingimused, mis võtaks arvesse pereelu ja tegelikku töökeskkonda, ning hästiasustatud töökohad. Õigus töötada täiskohaga tuleb garanteerida Põhjamaades, kus naiste sunnitud osaajaga töö on ulatuslik probleem ning tunnitöö ja osaajaga töökohad muutunud normiks. Õigust täiskohaga tööhõivele tuleb tugevdada seadusega või vastavate kokkulepetega riikides, kus naiste sunnitud osaajaga töö on valdav.

·                     Põhjamaade valitsused seaksid riiklikud sekkumismeetmed tähtsuse järjekorda nii, et pensioninäridele oleks tagatud majanduslik sõltumatus.

·                     Põhjamaade valitsused rakendaksid vanemliku hoolduse süsteemi, mis jagaks lapse hooldamisvastutuse mehe ja naise vahel ning kindlustaks riiklikult laste ja eakate kõrgetasemelise hoolduse.

·                     Vastutavad ametkonnad kindlustaksid, et õppematerjalid on soolisest vaatenurgast kvaliteetsed ja rakendataks aktiivseid meetmeid sooliste stereotüüpide, haridus- ja koolitusvalikute muutmiseks, et saavutada murrang sooliselt segregeeritud tööturul.

·                     Põhjamaade valitsused seaksid prioriteediks naiste juurdepääsu tagamise teadlaskarjäärile ja ennetaksid mitmesuguseid tipptasemel algatusi, mis püüavad vähendada naiste ülekaaluga haridus- ja uurimisvaldkondade rahastamist. Naiste haridusvalikutele, sõltumata spetsialiseerumisest, tuleb garanteerida võrdsed ressursid.

4. Naiste- ja tüdrukutevastane vägivald

Seksuaalne ahistamine, psühholoogiline ja füüsiline vägivald, vägistamine, intsest, ähvardamine, suguelundite moonutamine, sunnitud abielu, pornograafia, prostitutsioon, inimkaubandus ja mõrv on sõnad, mis iseloomustavad ulatuslikke naiste ja tüdrukute vastu toime pandud kuritegusid üle maailma. Naistevastane vägivald on inimõiguste, demokraatia, soolise võrdõiguslikkuse, kuritegevuse ja rahvatervise teema – see on Põhjamaade regioonis tõsine sotsiaalne probleem.

Meeste vägivald naiste ja tüdrukute vastu on patriarhaalsete võimusuhte tagajärg, mis peegeldab üldist arusaama naiselikkuse, mehelikkuse ja soolisuse kohta. Me oleme mures selle pärast, et Põhjamaad on liikunud sooliselt neutraalsema terminoloogia ja suhtumise suunas. Vägivalla ennetamisele pole piisavalt tähelepanu pööratud ei Põhjamaades ega rahvusvahelisel tasandil.

Seksitööstuse agressiivne ja organiseeritud kuritegelik naiste ja tüdrukute kaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil on oht demokraatiale ja naiste seaduslikele õigustele. Järjest suurem hulk välismaiseid naisi on Põhjamaades haaratud prostitutsiooni. Lõhe defineeritud ambitsioonikate poliitiliste eesmärkide ja nende tegeliku rakendamise vahel on murettekitavalt suur. Paljud kurjategijad põgenevad ilma karistust kandmata, samal ajal kui vägivallaohvrite abi ja kaitse on puudulik.

Sotsiaalhoolekandesektoris töötavad naised on puudulike ohutusprotseduuride ja personalitöö tõttu väga haavatavad töökohaga seotud vägivallast.

Me nõuame, et:

Põhjamaade valitsused ratifitseeriksid Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli Konventsioon). Politsei- ja kohtute töötajaid tuleb koolitada naistevastase vägivalla teemadel, ning kindlustada neile eelisjärjekorras ressursid õiguskorra tagamiseks ja kurjategijate vastutusele võtmiseks. Et igas Põhjamaade riigis oleks riiklik sõltumatu inimkaubitsemise raportöör, kes teeb koostööd kodanikuühiskonnaga, eriti just naisorganisatsioonidega. Põhjamaade valitsused tugevdaksid naisorganisatsioone, mis seisavad naiste õiguse eest elada vägivallavaba elu ning tagaksid neile piisava ja prognoositava rahastuse, sh eriti just naiste varjupaikadele. Et naistevastase vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks ning haavatavate naiste kaitsmiseks koostataks pikaajaline selgete eesmärkide ja piisava rahastusega terviklik tegevusplaan.

·                     Põhjamaade ametivõimud pööraksid rohkem tähelepanu vägivalla ja kuritarvitamise põhjuste selgitamisele. Teeme ettepaneku korraldada ennetavaid riiklikke kampaaniaid, mille kaudu ühiskond süütunde ja häbita demonstreeriks nulltolerantsi vägivalla ja naiste alistamise suhtes. Sellised kampaaniad hõlmaksid arutelu naistevastase vägivalla, naiste kuritarvitamise ja naiste prostitutsiooni jõudmise põhjuste üle. Ohvritele tagataks info nende õiguste ja abistamisvõimaluste kohta. Vägistamine peab olema defineeritud kui nõusoleku puudumine.

·                     Põhjamaade valitsused töötaksid välja seadusandluse naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ennetamiseks, sh seksiostu kriminaliseerimiseks riikides, kus sellist seadust pole veel vastu võetud., et arendataks välja jõulised prostitutsioonist väljumise strateegiad ning tugevdataks politsei ja kohtusüsteemi suutlikkust karistada seksiostjaid, kupeldajaid ja organiseeritud kuritegevust.

·                     Põhjamaade valitsused kaitseksid vägivalla ja kuritarvitamise ohvriks sattunud haavatavate naiste erivajadusi. Tõsiste vaimsete ja/või narkomaaniaprobleemidega ärakasutatud naistel pole võrdset ligipääsu naiste varjupaikadele ja varjupaigad pole piisavalt kohandatud puuetega naiste jaoks.

5. Keskkond, kliima ja jätkusuutlik areng

Keskkonna- ja kliimamuutused on suurimateks väljakutseteks, millega maailm silmitsi seisab. Mehed ja naised mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutusi erinevalt ning on nende poolt ka erinevalt mõjutatud. Tõhusam tegevus keskkonna- ja kliimamuutuste ennetamisel eeldab seega sootundlikku vaadet ning naiste aktiivset kaasalöömist selles protsessis vastavalt Pekingi Tegevusplatvormile.

Keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad paljusid piirkondi. Üleujutused, põud ja muud looduslikud katastroofid mõjutavad enam vaeste riikide inimesi ja suurendavad olemasolevaid erinevusi. See tähendab, et naised, kes moodustavad enamuse vaestest, saavad kõige valusama hoobi. Praegusel ajal on maailmas 780 miljonil inimesel ebapiisav juurdepääs puhtale veele. Kokkuvõttes põhjustab see inimrändeid, kliimapagulaste ja inimkaubanduse teket.

Naised peavad olema kaasatud vajaduste määratlemisel ja lahenduste aruteludel ning osalema otsustusprotsessides. Esmatähtis on uurida kliimamuutuste tagajärgede mõju naistele.

Kõikide keskkonnamõjude vähendamise meetmete valikul, alates toiduga varustamisest, veest ja energiast kuni ressursside haldamiseni, transpordi- ja tehnoloogilise innovatsioonini, tuleb kaasata naised selleks, et lahendusteni jõuda. Seni on naised olnud alaesindatud kõikides jätkusuutliku arengu kavandamise poliitilistes protsessides ja otsustustasanditel. Kogu vastutus tulla toime mürgitatud toidu, raseduseaegse väetisekahjustustega, laste kokkupuudetega kemikaalidega jms, on jäänud pigem üksikute naiste kui nende õlule, kes on vastutavad nende ainete emissiooni eest. Turvaline keskkond peab olema tagatud.

Naised peavad olema kaasatud kuna neil on teistsugused vaated ja kogemused, mida panustada. Maailm ei saavuta edu keskkonna- ja kliimaprobleemidele jätkusuutlike lahenduste leidmisel ilma naiste osaluseta.

Põhjamaade foorum püstitab hüpoteesi, et jätkusuutlik areng nõuab terviklikku lähenemist, millesse on integreeritud sooperspektiiv, mis põhineb ökoloogilistel, majanduslikel ja sotsiaalsetel tingimustel.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade ametivõimud panustaksid selleks, et naised saaksid aktiivselt osaleda jätkusuutliku arengu uuendajate, organiseerijate, õpetajate, liidrite ja saadikutena. Kliimale ja keskkonnale suunatud toetusfondid peaksid alati, kus see on asjakohane, kaasama sooperspektiivi.

·                     Naistele tagataks suurem poliitiline osalus ja toetus, et nad saaksid panustada keskkonna- ja kliimaalasesse töösse ning naiste esindatus kliima- ja keskkonnaalaste lepingute läbirääkimistel oleks vähemalt 50 protsenti.

·                     Põhjamaade ametivõimud kindlustaks saami rahva, aga eriti just saami naiste õiguse oma piirkondades keskkonnateemadel kaasa rääkida.

·                     Põhjamaade ametivõimud rakendaks jäigemaid meetmeid, et vähendada kahjulike ainete emissioone ja kindlustada, et kasvaks taastuvate ja jätkusuutlike energiaallikate osakaal energiatarbimises.

·                     Põhjamaade valitsused ja ametivõimud võtaksid vastutuse teadvustamaks keskkonnasaastajate, kemikaalide ja muude emissioonide mõjusid ühiskonnale, et nende mõju naistele oleks arvestatud nii seadusandluses, rohemajanduse arengus kui roheliste töökohtade loomisel.

·                     Naiste seksuaal- ja reproduktiivsed õigused peavad olema kaitstud keskkonna ja kliimaga seotud kriiside ajal ning looduslike katastroofide ajal tuleb välistada naistele ja lastele suunatud vägivald ja inimkaubandus.

6. Hoolekandetöö ja tervishoid

Paljud lääneriigid on oluliselt vähendanud hoolekandesüsteemi eelarveid ja see on mõjutanud ühiskonna kõige haavatavamate heaolu ja tervist. Hoolekande eelarve kärpimine kahjustab eelkõige naisi. Kui asutused ei paku hooldust, mida inimesed vajavad, langeb vastutus hoolduse tagamise eest nende lähisugulastele. Sageli vastutavad naised laste, haigete ja eakate hooldamise eest. Naised teevad ka enamuse tasustamata majapidamis- ja hoolekandetöödest.

Naised moodustavad suure enamuse hoolekandesektori töötajatest. Kärped mõjutavad tervise- ja hoolekandesektori töötajaid kus kokkuhoiud väljendub ebastabiilsete töökohtadena, jagatud töövahetuste ja tihedate graafikutena. Kärbitakse ka tervishoiusektori administratiivkulusid, jättes need ülesanded kõrgharitud spetsialistide täita.

Poliitiline sekkumine piirdub seire ja kvaliteedikontrollinõuete formuleerimisega, mis põhinevad erinevatel mudelitel nagu näiteks New Public Management, seejuures ei analüüsita, kui realistlikud või efektiivsed need mudelid on.

Hoolekandesektoris töötavate naiste haiguspäevade suur arv nõuab lahendusi. Järjekindlalt sooperspektiivi rakendades saab täpselt määratleda põhilised väljakutsed ja leida lahendused töötajate terviseedenduseks ja nende heaolu tõstmiseks. Põhjamaad peavad vahetama funktsionaalsete mudelite kasutamiskogemusi selleks, et vähendada haigestumiste arvu ja tööga seotud vigastusi hoolekandesektoris.

Põhjamaad on aina enam multikultuursed ja hoolekandesüsteem peab olema võimeline kohanduma rahvastiku erinevate vajadustega. Kasvav keskmine eluiga ning selle mõju naistele, meestele ja kogu ühiskonnale on järjekordne väljakutse. Oluline aspekt on, et naised elavad kauem ja halvemates tingimustes kui mehed. Vanusega seotud krooniliste haigustega patsientide ravi nõuab suuri pingutusi nii riikidelt, kohalikelt omavalitsustelt kui ka perekondadelt, kus sageli just naised kannavad seda koormat.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade sotsiaalne mudel oleks kaitstud, eriti just majanduskriiside ajal. Võtmeküsimused seejuures on, mis on tase, mille üle oleme uhked ja mida saaks paremaks muuta.

·                     Põhjamaade valitsused seaksid prioriteediks hoolekandesektori töötajate head töötingimused ja tervise. Madalama kvalifikatsiooniga ja litsenseerimata töötajatele antaks võimalus edasisteks koolitusteks.

·                     Põhjamaade valitsused rõhutaksid kui oluline on meeste tööhõive osakaalu suurendamine nii tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandesektoris, nii tasustamata kodutöödel kui sotsiaalvaldkonna tasustatud töökohtadel.

·                     Põhjamaade valitsused seaksid prioriteediks uuringud, mis käsitlevad haridust ja demograafilist nihet eakate inimeste osakaalu kasvu suunas, investeeriksid nii tehnilistesse kui organisatsioonilistesse uuendustesse ning nõuaksid järjekindlalt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist.

·                     Ametivõimudele ja ametkondadele antaks ülesanne luua programme selleks, et kasutada tehnoloogilisi arendusi rahvatervise parandamiseks. Haavatavate gruppide vajadustele pöörataks erilist tähelepanu ja eakatele pakutaks inimväärset abi, et nad saaksid iseseisvalt toime tulla nii kaua kui võimalik.

7. Rahu ja turvalisus

Pekingi Tegevusplatvorm kutsub naisi osalema otsustustasandil, kus konfliktidele lahendusi otsitakse. See kutsub vägivallatusele ja rahu edendamisele. Viimase aastakümne jooksul on Põhjamaade roll rahvusvaheliste konfliktide rahutagamisoperatsioonide ja rahuläbirääkimiste liidrist muutunud, keskendudes rahvusvaheliste kriiside juhtimisel järjest enam sõjalistele tegevustele.

Põhjamaade valitsused näevad end kui naiste rahuprotsessides osalemise jõulisi propageerijad välispoliitika kontekstis vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1325 ja sellele järgnevatele resolutsioonidele, mis käsitlevad naisi, rahu ja turvalisust. Kuid tegelikkuses jäävad naised ametlikest rahuläbirääkimistest ja otsustamisprotsessidest kõrvale.

Vastavalt resolutsioonile nr 1325 on ÜRO oma töö fokuseerinud naisohvrite abistamisele ning määranud ka vastava eriesindaja. Seksuaalkuritegude sooritajad ja soopõhine vägivald jääb sõjaolukorras sageli karistuseta vaatamata sellele, et need teod on rahvusvahelise kogukonna poolt hukka mõistetud kui küüniline sõjataktika, sõjakuriteod ja mõnedel juhtumitel kui inimsusvastased kuriteod ja genotsiid. Seksuaalvägivald on osa sõjastrateegiast ja seda peaks vastavalt ka kohtlema. Sõja ajal seksuaalselt kuritarvitatud naiste ja tüdrukute meditsiinilisi ja psühhosotsiaalseid vajadusi on harva prioriteediks seatud. Naised ja tüdrukud kannatavad vägistamiste, sunnitud abielude, sunnitud raseduste, piinamiste, inimkaubanduse, seksiorjuse ja sugulisel teel levivate haigustega nagu HIV/AIDS tahtliku nakatamise käes nii relvastatud konfliktide ajal kui ka järel. Nende suurte väljakutsetega tuleb rahvusvahelisel kogukonnal tegeleda ja need tuleb kontrolli alla saada.

Me peame uurima ja arendama demokraatlikke vahendeid tagamaks rahu ja turvalisust ning leidma mooduseid, kuidas naised saavutaksid kontrolli endi elude üle. Naistevastane vägivald sõjas peegeldab üldist vägivallakultuuri. Meil on vaja ümber defineerida jätkusuutliku rahu mõiste kui turvalisuse, õigluse ja võrdsuse olemasolu, mitte kui sõja puudumine. Jätkusuutlik rahu on see, kui inimestel on piisavalt ressursse väärikaks eluks, kui nad on vabad eluraskustest ja hirmust. Me peame taastama rahu olulisuse.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused kindlustaksid naiste esindatuse rahuprotsesside kõikidel  otsustustasanditel, et ennetada sõda, vähendada konflikte, jälgida rahuprotsesse ja osaleda rahuläbirääkimistel. Põhjamaade valitsused peavad andma ÜROle soovituse määrata eriesindaja, kes seisab naiste õiguse eest olla kaastegevad rahu ja turvalisuse küsimuste otsustamisel.

·                     Põhjamaade valitsused töötaksid ümber, täpsustaksid ja täiendaksid oma tegevusplaani Resolutsioon nr 1325 elluviimiseks eraldades rahalisi ressursse kodanikuühiskonna, eriti just naisorganisatsioonide, osaluse tagamiseks, ning Põhjamaade koostööks, et saavutada seatud eesmärgid.

·                     Põhjamaade valitsused suurendaksid pingutusi tugevdamaks asutusi ja struktuure, kes mõistavad süüdi ja karistavad sõjaaegseid seksuaalkurjategijaid, ning annavad ohvritele kiiret abi.

·                     Põhjamaade valitsused võtaksid rahu ja turvalisuse küsimustel käsitlemisel arvesse põlisrahvaid ja keskkonda.

·                     Põhjamaade valitsused edendaksid rahualgatusi, vähendaksid kulutusi sõjaväele, lõpetaksid relvade müügi, mis laialdaselt mõjutab lapsi ja naisi, määraks desarmeerimissaadikud ja toetaks nende jõulisi pingutusi tuumarelvade likvideerimisel.

8. Osalemine poliitikas ja kogukondlik areng

Naiste jõustamine ja nende sõltumatu osalus poliitikas on äärmiselt vajalik demokraatliku kodanikkonna arendamiseks, samuti kui naiste sotsiaalse-, majandusliku- ja poliitilise staatuse parandamine. See on ülioluline kõikide eluvaldkondade jätkusuutlikuks arenguks. Põhjamaade naised on rohkelt esindatud otsevalitud poliitilistes institutsioonides. Kuid uuringud näitavad, et naisesindajate osakaal väheneb drastiliselt ametikohtadel, mis täidetakse sisevalimiste teel.

Pekingi Tegevusplatvormis sõnastatud soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahuga seotud eesmärgid pole saavutatavad pelgalt võrdse esindatusega. See nõuab ka naiste aktiivset osalust kõigis otsustusprotsessides ja otsuste elluviimisel ning sooperspektiiv peab hõlmama kõiki tasandeid. Ainult siis peegeldab see rahvastiku tegelikku koosseisu.

Valitud esindajate seas on poliitikast väljalangevaid naisi rohkem kui mehi. Otsuste tegemise tingimused ja poliitilise töö vormid on olulised, veenmaks nii noori kui vanemaid naisi poliitilises elus täiel määral osalema. Põhjamaade naisliikumine kutsub lähenema antud teemale terviklikult ja ennetavalt, et Pekingi Tegevusplatvormi lubadused ka tegelikult ellu viia.

Poliitikas osalevad naised on tunnistanud, et kogevad erinevaid kiusamisviise, ükskõiksust ja ahistamist. See ei ole demokraatia puhul aktsepteeritav. Naispoliitikute kujutamist meedias on kritiseeritud soostereotüüpide kasutamise eest. Naiste esindatus kõikides ühiskonnaelu valdkondades on oluline. Valdkonnad, kus naised on traditsiooniliselt pikka aega tegevad olnud, nagu näiteks algharidus ja tervishoid, peavad saama piisavalt ressursse, arvestades nende ühiskonna jaoks olulist rolli. See tähendab soopõhise eelarvestamise süvalaiendamist, mida tuleb rakendada nii riiklikul kui kohalikul tasandil.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused seaksid selged eesmärgid, tagamaks naistele tõelised võimalused oma kodanikuõiguste kasutamiseks, pöörates seejuures tähelepanu haavatavatele gruppidele ja tehes jõupingutusi. Ametivõimud seaksid prioriteediks võidelda naispoliitikute ja teiste avalikus sfääris tegutsevate naiste küberkiusamise ja ahistamise vastu.

·                     Poliitilised kogukonnad ja riik, maa- ja linnavalitsused, komisjonid, töögrupid ja delegatsioonid kindlustaks naiste ja meeste võrdse osaluse näiteks kvoote kehtestades.

·                     Valitsus, kohalik omavalitsus, meedia ja äriühingud kaasaksid naiseksperte ilma soolistele stereotüüpidele põhinevate piiranguteta, lähtudes tööülesande olemusest. Vähemusgruppide naisi võetaks kuulda kui eksperte.

·                     Kohalikul tasandil esindatud naisi kaasataks horisontaalsetesse otsustusprotsessidesse kõikides sektorites, kaasa arvatud rahandus- ja ettevõtlussektoris.

·                     Tööturul tegutsevad organisatsioonid võtaksid vastutuse, et rohkem naisi määrataks ametiühingutes, tööandjate ühendustes ja nende liikmesorganisatsioonides juhtpositsioonile.

·                     Kõigil töölevärbamiste, komisjonidesse nimetamiste ja muude valitavate organite koostamisel kehtiksid selgeid kriteeriumid, mis naisi ei diskrimineeriks. Algatataks poliitilised mentorprogrammid, et suurendada naiste osalust poliitikas ja vähendada poliitikast väljalangevate naiste arvu.

9. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ja soolise võrdõiguslikkuse tegevused

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on strateegia, mille abil on võimalik saavutada sooliselt võrdõiguslik ühiskond ja mis kannab Pekingi Tegevusplatvormi ideid. Strateegia kindlustab, et naiste ja meeste vajadused ja kogemused vormivad poliitilistele otsuste põhialused ja ühiskondlikud struktuurid ning ressursse jagatakse võrdselt.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on ennetav lähenemine, mis seab eesmärgiks mitte ainult korrigeerida, vaid ka ennetada naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse ilminguid. Strateegia takistab soopimeduse negatiivseid mõjusid, mida tavaliselt kutsutakse sooliselt neutraalseteks, kuid mis praktikas tähendavad sageli, et meeste kogemused vormivad poliitiliste otsuste tegemise aluse.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia sätestab, et sooline võrdõiguslikkus ja sooperspektiiv on kaasatud kõikidesse poliitikatesse, kõikidel tasemetel, kõikide otsuse tegemisel ja täidesaatmise faasides selleks, et naised ja mehed saaksid võrdsed tingimused ja toetuse. Soopõhine statistika kui klassifitseerimise põhialus on seejuures eeltingimuseks. Sõltuvalt käsitletavatest teemadest ja probleemidest kasutatakse ka muid vaatenurki. Strateegia heidab väljakutse strukturaalsele diskrimineerimisele ja naiste alluvuspositsioonile otsustusprotsessides. Strateegia eesmärgiks on määratleda selged soolise võrdõiguslikkuse tagamise riiklikud eesmärgid ning  poliitilisi ja administratiivseid protsesse käsitlevad rahvusvahelised kohustused.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise strateegia rakendamine pole olnud piisavalt süsteemne ja on Põhjamaades toimunud liiga aeglaselt. Põhjamaade valitsuste pingutused selles valdkonnas ulatuvad enamasti nõrgast mõõdukani, kuid kohati saadab neid ka märkimisväärne edu.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest on mitmeid häid näiteid nii riiklikul ja kohalikul tasandil. Siiski ei ole need laienenud muudele sarnastele tegevustele ja otsustele ning neil pole lastud piisavalt mõjutada üldiseid otsuseid erinevates ühiskonnaelu valdkondades. Kõrgharidusse ja koolitustesse pole integreeritud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest saadud kogemusi ja teadmisi.

Me nõuame,et:

·                     Põhjamaade valitsused täpsustaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise mõistet ja ankurdaks selle riiklikus seadusandluses, regulatsioonides ja protsessides läbi kõikide poliitikate, kohandaks ja rahastaks spetsiifilisi tegevusi, mis on vajalikud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise efektiivseks rakendamiseks.

·                     Ministeeriume volitataks kaasama sooperspektiivi kõigis tegevustes ja nõuetekohaselt rakendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, mis nõuab kogu personali väljaõpet, soopõhist eelarvestamist ja muid kontrolliprotsesse, soo- ja soolise võrdõiguslikkuse analüüse ning ka seiremehhanismide ja protseduuride väljatöötamist.

·                     Tegevusplaanides formuleeritaks juhendid, kriteeriumid, indikaatorid, väärtused, võtmenäitajad, soopõhine andmebaas ja statistika. Regulaarse seireprotsessi andemid kajastataks raporteis, mis avalikustataks.

·                     Põhjamaade valitsused kasutaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtteid kõikides rahvusvahelistes lepetes, sh agendas Post-2015 ja Jätkusuutliku arengu eesmärkides (SDG).

·                     Tööandjad integreeriksid sooperspektiivi oma tegevustesse.

10. Asüül ja migratsioon

Globaliseerumine tähendab, et aina enam ja enam liiguvad inimesed erinevate riikide vahel erinevatel põhjustel ja erinevates olukordades. Näiteks Põhjamaade riigid võtavad vastu kvoodipagulasi, pagulasi ja muid kaitset vajavaid inimesi, saatjata alaealisi, perekondi, õpilasi, võõrtööjõudu ja dokumentideta isikuid.

Üks põhjus, miks naised Põhjamaades asüüli taotlevad, on see, et nad on oma soo tõttu taga kiusatud. Need on naised, kes on inimõiguste rikkumise ohvrid ja saavad isegi surmaähvardusi. Need on naised, keda on müüdud, ära kasutatud ja allutatud ebainimlikule julmusele, piinatud, vägistatud, lapsena abielluma sunnitud, või naised, kes on võidelnud tüdrukute hariduse eest, soovinud lahutust või on lesbid. Tuleks selgitada, kuidas naiste asüülitaotlusi Põhjamaades rahuldatakse ja millises ulatuses naistele võimaldatakse rahvusvaheline kaitse, kui neid on taga kiusatud selle eest, et nad nõuavad oma õigusi. Teada on fakt, et naistel pole piisavalt teadmisi oma õigustest ega ka seda, millised seadused reguleerivad muuhulgas abielu, laste õiguste ja perevägivalla ja ärakasutamisega seonduvat.

Igal aastal tuleb Põhjala regiooni mitu tuhat naist perekonnasidemetel põhineva elamisloa alusel. Elamisluba on ajutine ja partneriga seotud. Püsiva elamisloa saamine nõuab, et naine oleks riigis seaduslikult elanud koos oma partneriga kindla ajaperioodi (sõltuvalt riigist kaks kuni viis aastat). Mõned neist naistest on vägivallaohvrid ning kui nad peaksid lõpetama suhte enne kui saavad püsiva elamisloa, riskivad siis väljasaatmisega, mõnedel juhtudel ka oma laste hooldusõigusest ilmajäämisega. Oluline on uurida kui sage on naiste korduv ärakasutamine meeste poolt sel viisil ja kui paljud naised saadetakse suhte lõpetamise järel riigist välja.

Inimesi, kes otsivad tööd erinevates riikides, palgatakse üha sagedamini aina erinevamatel tingimustel. Tööjõu liikumine on tänapäeva ärimaailma globaalne fenomen, aga ÜRO??? pingutused ekspluateerimise ohjeldamiseks on sageli umbmäärased ja ebapiisavad. Inimkaubandus ei toimi ainult seksuaalse kuritarvitamise, vaid ka töötamise eesmärgil. Naised jätavad sageli oma lapsed kodumaale, et suurendada oma sissetulekut lühi- või pikaajaliselt. Haavatavad naised, kes töötavad kodumajapidamistes, on saanud küll tähelepanu, kuid pole astutud samme nende töötingimuste parandamiseks. Dokumentideta sisserändajad on eriti haavatavad, kuna sotsiaalne turvavõrgustik neile ei laiene.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade riigid tunnustaksid naiste asüülitaotlusi ja nad annaks eeskuju, kuidas kaitsta naisi asüüli taotlemiseks koostatud selgete sootundlike juhiste abil. Kõiki naisi, kes vajavad kaitset, tuleb kohelda võrdselt. Tuleb jagada infot naiste õiguste kohta ja anda teavet, kust saavad abi haavatavad naised.

·                     Abielus naistele võimaldataks elamisluba, mis ei ole abikaasaga seotud. Kuritarvitatud ohvrite riigist väljasaatmine lõpetataks. Inimkaubitsetud naistele pakutaks kaitset ja abi vaatamata sellele, kas nad on suutelised või soovivad kohtus tunnistajaks olla.

·                     Põhjamaade valitsused ja ametiasutused rakendaksid pagulaspoliitikat, milles vastavalt ÜRO Pagulaskonventsioonile on erilise tähelepanu all naispõgenikud.

·                     Valitsused ja ametiasutused parandaksid välismaal sündinud naiste integratsiooni ja nende naiste koolitamist, kel on ebapiisav haridus. Kirjaoskamatutele antaks haridussüsteemis eeliseid.

·                     Võõrtöölistele ja töö tõttu sisserändajatele garanteeritaks kohalike töötajatega võrdne töötasu ja töötingimused.

11. Uus tehnoloogia ja meedia

Naised on meedias vähem nähtavad kui mehed. Uuringud näitavad, et nii tele- kui raadiouudistes on naiste osakaal 30 protsenti. Olukord on viimase kahe aastakümnega väga vähe muutunud vaatamata sellele, et teema tõstatati selgesõnaliselt Pekingi Tegevusplatvormis. Siiski on valdavalt mehed need, kes uudistes räägivad ja kellest uudised räägivad. Uudistes on mehed valdavad eksperdi rollis samal ajal kui naised räägivad üldistel teemadel. Naiste mõju meedias tuleb suurendada selleks, et naiste hääl oleks ühiskonnas kuuldav.

Naiste võrdne osalus ja esindatus meedias on demokraatlikuks aruteluks eluliselt tähtis.

Meedia on Põhjamaade ja ülemaailmse demokraatia nurgakivi. Me peame kindlustama ajakirjandusvabaduse ja väljendusvabaduse takistades samal ajal naiste ja naistega seotud teemade stereotüüpset kujutamist.

Meediamaastik muutub järjest mitmekülgsemaks ja uus tehnoloogia on muutnud uudiste esitlemise ja tarbimise laadi. Naised saavad nüüd luua omaenda meedia, kirjutada ja blogida teemadel, mis neid huvitavad. Sotsiaalmeedia pakub kodanikele suurepäraseid võimalusi osaleda avalikes aruteludes. Samal ajal on negatiivne tendents, et tehnoloogia kiire areng suurendab naiste ja meeste osaluse erinevust veelgi. Enamgi veel, internetiarutelud on reguleerimata ja võivad olla õelad. Viimase kümnendi jooksul on naised, kes internetis kirjutavad ja osalevad aruteludes sotsiaalmeedias, nt blogides jt online foorumites, kohanud järjest enam vaenulikkust ja ahistamist. Organiseeritud seksistlik ahistamine ohustab naistele jõustamist ja on üks mooduseid vaigistada avalikus ruumis naiste hääled.

Peame arutlema, kuidas saaksime tasakaalu viia väljendusvabaduse õiguse õigusega privaatsusele ja peatada seksistliku vihakõne. Kübervihkamisel on nii lühi- kui pikaajalised kahjulikud mõjud naiste elukvaliteedile ja vaimsele tervisele ning see nõrgestab naiste potentsiaali osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Naised, kes valivad avaliku rolli, on rohkem ohustatud selliste fenomenide poolt nagu ropendamine ja otsesed ähvardused. Samas on see oht demokraatiale, vabadusele ja naiste seaduslikele õigustele.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused koostaksid igaaastased meediabaromeetrid, mis annavad käegakatsutavaid tõendusi naiste osaluse kohta meedias, nii töölevärbamisel, juhtimisel, sisu koostamisel, vaatenurga kujundamisel kui muuski.

·                     Riigi kontrollitud meedia on kohustatud edendama soolist võrdõiguslikkust luues mittestereotüüpseid esitlusmudeleid, mida saaks rakendada ka erameedias.

·                     Haridusasutused algataks meedia koolitusprogramme, samuti nagu õpetajakoolituse programme selleks, et Põhjamaade noored oleksid teadlikumad meediatarbijad, kuna meedia lugemisoskus on aktiivsele kodanikule hädavajalik.

·                     Põhjamaa seadustes viidaks sisse seksistlike reklaamide keeld ja reklaamitööstust kohustataks jagama infot töödeldud reklaampiltide kohta, mis loovad ja kinnistavad soostereotüüpide negatiivset mõju ning avaldavat mõju just noortelee.

·                     Põhjamaade valitsused kehtestaks palju efektiivsemad karistused rikkumiste tuvastamiseks sotsiaalmeedias ning asutaksid sõltumatu ametkonna, mis jälgib naiste ja tüdrukute diskrimineerimist meedias.

12. Feminismi tulevik Põhjamaades ja naisliikumise organiseerimine

Naisliikumine on alati koosnenud erinevatest naistegruppidest, kes eri aegadel tõstatanud neile olulisi spetsiifilisi teemasid. Juba sada aastat tagasi võitlesid naised valimisõiguse, tervise, paremate elamistingimuste, ühinguõiguse, naiste õiglase meediakajastuse, haridusõiguse, võrdse palga, rahu, seksuaalsete õiguste eest. Õigupoolest töötab naisliikumine tänapäevani samade probleemide kallal. Paljud neist probleemidest on mõningates riikides nüüdseks lahendatud. Naisliikumine on ühiskonna tugev ja oluline hääl, mis aastatega saavutanud märkimisväärset edu. See on muutnud ühiskonna jõujooni ja parandanud naiste elamistingimusi.

Erinevaid arvamusi ja jõupingutusi on siiski jätkuvalt vaja. Naisliikumine on alati valinud erinevaid organisatsioonilisi vorme ja praktikaid parlamendivälisest tegevusest poliitiliste parteideni, kuid selle tugevusteks on alati olnud ühendatud jõud ja koostöö naiste spetsiifiliste nõudmiste rahuldamiseks. Eri põlvkondade feministide ning spetsiifiliste sotsiaalteemadega tegelevate naisteühenduste jätkuv ja tugevnev koostöö on võtmetähtsusega selleks, et saavutada sooliselt võrdõiguslik ühiskond.

Naisorganisatsioonide arenguks ja feminismi tuleviku heaks Põhjamaades on oluline kaasata erinevaid gruppe ja huvisid, et sõnastada ühised standardid. Feministlik liikumine peab aktiivselt arutama erimeelsusi ja solidaarselt seisma üksteise huvide eest.

Põhjamaade foorumi Malmö 2014 – Uus Naiste Õiguste Tegevusplaan on tõestus Põhjamaade naisliikumiste pühendumusest ja valmisolekust mitte leppida naiste elutingimuste halvenemisega, vaid töötada parema tuleviku nimel. Ühtlasi tõendab see kindlat toetust naiste ja meeste võrdsetele väärtustele ja õigustele.

Poliitilise konsensuse puudmine soolise võrdõiguslikkuse küsimuste tähtsustamisel pole probleem, mis naisliikumise relvituks muudaks, vaid võimalus stimuleerida liikumist rohujuure tasandil ja algatada põhjendatud arutelusid alternatiivsete sotsiaalsete lahenduste üle. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika keskendub naistele ja meestele, tüdrukutele ja poistele. Seda juhivad riiklikud soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärgid ja rahvusvahelised kohustused nagu näiteks CEDAW konventsioon ja Pekingi Tegevusplatvorm. Teised poliitikavaldkonnad – alates integratsiooni-, puuetega inimeste ja hoolekandepoliitikast tööturupoliitikani, ettevõtlus-, haridus-, keskkonna-, maksupoliitika – ei põhine ikka veel piisaval määral soolisel võrdõiguslikkusel. Seetõttu on oluline suurendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist, kaasates mehi ja tehes koostööd erinevate valdkondade vahel.

Ühise eesmärgini viivaid teid on palju ning me jätkame erinevate töövormide arendamist ja organisatsioonide julgustamist, kuid rõhutame, et naisorganisatsioonid on ajalooliselt olnud kõige efektiivsemad naiste õiguste eest võitlejad. Me töötame koos, et saavutada sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigusi järgiv ühiskond!

Põhjamaade Foorum rõhutab, et rahvusvahelisi konventsioone nagu ÜRO CEDAW konventsioon ja Pekingi Tegevusplatvorm, naisi puudutavad Julgeolekunõukogu otsused, rahu ja turvalisuse lubadused Aastatuhande Arengu Eesmärkides (MDG) ja Jätkusuutliku Tuleviku Arengueesmärke saadab edu vaid siis, kui tugeva ja aktiivse naisliikumise toel ning võrdõiguslikkuse edendamise läbi kõikides ühiskonnasektorites parandame naiste positsiooni ühiskonnas.

Me nõuame, et:

·                     Põhjamaade valitsused kindlustaks, et naisorganisatsioonide katusorganisatsioonid oleksid kaasatud selge tervikliku lähenemisega soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamisse kui dialoogipartnerid, kriitilised arvustajad ja muutuste tegijad. Me tahame olla rohkem kaasatud pikaajalistesse jätkusuutliku arengu jõupingutustesse nii riiklikul kui ülemaailmsel tasandil.

·                     Põhjamaade valitsused rahastaksid naisorganisatsioone ja Põhjamaade koostööd vähemalt samal tasemel kui teisi kodanikuühiskonna organisatsioone nii, et feminismil oleks mõju ja ühiskonnas saavutataks võrdõiguslikkus.

·                     Naisorganisatsioonidele ja -võrgustikele antaks vastavalt CEDAW konventsioonile ja Pekingi tegevuskavas sätestatule majanduslikud ja ühiskondlikud võimalused osaleda poliitiliste otsuste ettevalmistamistel kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

·                     Põhjamaade valitsused rahastaksid naisorganisatsioonide missiooni teavitada avalikkust Naiste Konventsioonist ja Pekingi Tegevuskavast ning selgitaks selle poliitilise teema tähendust.

·                     Põhjamaade Foorum annab meile, meie liikmesorganisatsioonidele, koostööpartneritele ja volitatud isikutele võimaluse luua tingimused solidaarsuseks nii, et kõik naiste õigused oleks täidetud. Tuleb võidelda selle nimel, et kujundada ja muuta võimusuhteid nii, et naiste rõhumine ja stereotüpiseerimine lakkaks ning me saaksime vabaks.