01.09.2015 ENÜ: tulijad peavad omaks võtma meie kultuuriruumi reeglid

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) arutas 19.-20. augustil toimunud suvekoolis Euroopa migratsioonikriisiga kerkinud murekohti.

Toetame igati algatust analüüsida seadusemuudatuste vajadust seoses meist väga erinevast kultuuriruumist pärit pagulaste vastuvõtmisega. Leiame, et mõistlik on teha vajalikud seadusemuudatused Eestis juba enne, kui suur hulk sisserändajaid siia jõuab.

ENÜ peab ülimalt oluliseks ka nende naistevastase vägivalla vormide, millega meil seni pole kokkupuuteid olnud, nagu näiteks naiste suguelundite sandistamine, aukuriteod ja sundabielud, selgesõnalist keelustamist Eesti seadusandluses. Kahjuks on need tavad Lähis-Ida ja Aafrika riikides, kust toimub praegu peamine sisseränne Euroopasse, väga laialt levinud. Näiteks Eritreas, kust tulevaid pagulasi on Eestil kavas vastu võtta, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul sel moel sandistatud 89%  naistest. Euroopa kultuuriruumis peetakse naiste sellist kohtlemist naistevastaseks vägivallaks.

Eestis tuleks meie arvates täie tõsidusega suhtuda avalikus ruumis näo katmise probleemi. Paljudele islamimaadele iseloomulik naiste ja meeste totaalne eraldatus on Eesti ühiskonnale täiesti võõras. Naistele pandud kohustus kanda näokatet väljaspool pereringi on sellise isolatsiooni kõige selgem märk. Eesti riik on ühinenud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga, mille osalised kohustuvad rakendama kõiki vastavaid abinõusid, et ära muuta tavad ja praktika, mis kujutavad endast naiste diskrimineerimist. Oleme veendunud, et isegi kultuurierinevuste austamise sildi all ei tohiks toetada naiste diskrimineerimist.

Mõningates islamiriikides kultuurinormidega naistele pandud kohustus väljaspool pereringi oma nägu varjata on ENÜ hinnangul selgelt naisi ahistav ja meie kultuurile täiesti võõras nähtus, mida ei tohiks Eestis sallivuse või isikuvabaduste kaitse sildi all juurutada. Praegu veel on meil aega teha vajalikud seadusemuudatused, et ennetada sügavaid väärtuspõhiseid konflikte, mida seoses sisserändajatega näeme teistes Euroopa riikides.

Andes sisserändajatele juba ette teada, millised on meie ühiskonnas kehtivad seadused ja kirjutamata reeglid, on nende inimeste endi valik, kas tulla elama Eestisse aktsepteerides meie ühiskonna reegleid või otsida mõni muu sihtriik.

Oleme veendunud, et tulijad peavad omaks võtma meie kultuuriruumi reeglid, mitte vastupidi. Selleks tuleb neile rahvusvahelise kaitse saajatele, kes tulevad meist täiesti erinevast kultuurist, pakkuda põhjalikku kohanemiskoolitust ja eesti keele õpet.

Eesti keele õppes ja kohanemiskoolitusel osalemine peaksid ENÜ arvates olema tulijaile kõigi teenuste ja toetuste saamise eeltingimuseks. Loomulikult on seejuures vajalik individuaalne hindamine ja juhtumiplaan, kuid iga rahvusvahelise kaitse saaja õigused peaksid selgelt olema seotud kohustustega. Samad reeglid peaksid kehtima ka perekondade ühinemise käigus meile saabuvate isikute suhtes. Kõik need kohustused tuleks eelnevalt sätestada seadustega.

Arvestada tuleb ka seda, et meile ümberpaigutatavate ja ümberasustatavate isikute päritoluriikides kehtib enamasti meist täiesti erinev õigussüsteem ja valitseb ülisuur sooline ebavõrdsus. Kui näiteks ÜRO arenguprogrammi andmetel on Eesti 2013. a soolise ebavõrdsuse indeksi tabelis 29. kohal, siis meile tõenäoliselt saabuvate pagulaste koduriigid asuvad tabelis keskmiselt 100 kohta tagapool. Sealsed kultuurinormid ei näe naisele ette väljaspool kodu töötamist ning naiste keskmine haridustase on oluliselt madalam meeste omast. Väga levinud on naistevastase vägivalla kõik vormid.

Just seetõttu on rahvusvahelise kaitse saajatele meie ühiskonda sulandumiseks lisaks tugiisiku abile vajalik põhjalik, pikaajaline ja sisuline kohanemiskoolitus. Selline koolitus peaks muuhulgas kindlasti sisaldama põhjalikku naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kui Eesti ühiskonna ühe alusväärtuse selgitamist, seksuaalharidust ning ülevaadet Eesti kriminaal- ja perekonnaõigusest.

Pagulasnaistele tuleks nende jõustamiseks, isolatsiooni ja naistevastase vägivalla ennetamiseks pakkuda eraldi koolitust.

Kõigil haridusasutustel, kus hakkavad õppima sisserändajate lapsed, tuleb aga senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, naiste inimõiguste ja eriti naistevastase vägivalla teemale. Kõik see nõuab ressursse, kuid samas aitab ennetada konflikte ja suurendada oluliselt sallivust meie ühiskonnas.

Ja mis kõige tähtsam, ENÜ hinnangul tuleb Euroopa migratsioonikriisile kiiresti leida sisuline lahendus sisserändajate päritolupiirkondades. Kindlasti ei ole lahenduseks järjest uute põgenike hulkade ümberjaotamine riikide vahel.