27.11.2016 ENÜ Valge Lindi auhinna said naiste tugikeskused, mida võib oodata hääbumine

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) austas 13. Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liitu, tunnustades sellega liidu kümne aasta tööd vägivalda kogenud naistele ja lastele kvaliteetse tugikeskuse teenuse ülesehitamisel põhimõttel, et asjatundlik ja vajadustele vastav abi oleks kättesaadav igas Eestimaa nurgas.

“Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tegevus ühtse naiste tugikeskuste süsteemi ülesehitamisel on suurepärane näide, kuidas kodanikualgatus ja koostöötahe suudavad luua muutusi. Naiste tugikeskuse teenus on kodanikualgatuse korras välja arendatud vastavalt vägivalda kogenud naiste ja laste spetsiifilistele vajadustele, millele riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad universaalteenused ei suuda vastata,” ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Harda Roosna.

Naiste tugikeskuste teenust nimetas edulooks ka reedel, 25. septembril Riigikogu  konverentsisaalis toimunud ENÜ konverentsil “Räägime naiste õigustest” esinenud Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter.

Samuti esitles Eesti riik naiste tugikeskuste teenust eduloona ka ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni (CEDAW) viimase kaheksa aasta tegevusi kokku võtvas riigiraportis.

Järgmise aasta algusest muutub naiste tugikeskuse teenus osaks riigi poolt pakutavast ohvriabiteenusest ja seda hakkab korraldama Sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud seadusemuudatust tutvustades selgitas asekantsler Rait Kuuse selle aasta augustis, et luuakse ohvritele uus, kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja tagatakse, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ja püsiva rahastusega.

Paraku võib juhtuda, et alates järgmisest aastast suur on osa väiksemates maakondades tegutsenud tugikeskustest sunnitud senist tegevust piirama või selle hoopis lõpetama. Seda põhjusel, et teenuseosutajate leidmiseks korraldatud riigihanke tingimustes on pandud tugikeskuse rahastuse määr sõltuma maakonna elanike arvust, mis vähendaks paljudes maakondades tugikeskuste eelarvet ligi poole võrra.

Sisuliselt tähendab see, et väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskustes tuleks edaspidi teenust osutada miinimumpalga eest. Ka psühholoogilise ja juriidilise nõustamise jaoks poleks väiksemates maakondades enam vahendeid.

“Vähenenud eelarvega ei ole tugikeskustel alates uuest aastast võimalik jätkata üle Eesti aastate jooksul välja arendatud kompleksteenuse osutamist. Kvaliteetne abi, mida pakuvad naistevastase vägivalla alase koolitusega spetsialistid, jääb sellise rahastamiskorralduse juures edaspidi tõenäoliselt kättesaadavaks ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal tegutsevates tugikeskustes, kuhu aga suur osa vägivalla ohvritest kunagi ei jõua. Mujal on võimalik pakkuda sisuliselt ainult varjupaika, see tähendab, et 11 maakonnas toimub suur langus teenuse kvaliteedis. Sellega on Eesti naistevastase vägivalla vastases võitluses astunud tegelikult suure sammu tagasi,” ütles auhinna vastu võtnud Eesti Naiste Varjupaikade liidu esinaine Eha Reitelmann.

“On ülioluline, et ühtlaselt kõrge kvaliteediga abi oleks vägivallaohvritest naistele kättesaadav igas maakonnas, mitte ainult suuremates keskustes. See võib sõna otseses mõttes olla eluküsimus, kindlasti on see aga elukvaliteedi küsimus ” kinnitas ENÜ eesistuja Harda Roosna.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Liina Kanter vastas konverentsil saalist esitatud küsimusele, et lisaraha väiksemate maakondade tugikeskustele pole kusagilt võtta.

TAUSTAINFO

Naiste tugikeskused töötavad alates sellest aastast kõigis 15 maakonnas, teenust osutavad sel eesmärgil loodud mittetulundusühingud.

Teenuse osutamist on seni rahaliselt toetanud Sotsiaalministeerium, kuid ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks on väga oluline roll ka vabatahtlikul tööl.

Vägivalda kogenud naistele ja nende lastele pakutakse esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist, vajadusel ajutist turvalist majutust, psühholoogi või psühhoterapeudi abi ja õigusabi.

Tänavu esimesel poolaastal otsis naiste tugikeskustest abi üle 1000 naise.

Eesti kõrgkoolides on hakatud naistevastase vägivalla teemalisi valikkursusi pakkuma alles paaril viimasel aastal, ühelgi erialal ei ole nende läbimine aga tänaseni kohustuslik. Selleks, et osutada vägivalda kogenud naistele kvaliteetset abi ja vältida naiste taasohvristamist, on vaja põhjalikke teadmisi naistevastase vägivalla olemusest.

Selle tingimuse täitmiseks on Eesti Naiste Varjupaikade Liit läbi aastate korraldanud tugikeskuste töötajatele ja vabatahtlikele kokku üle 1000 tunni naistevastase vägivalla teemalisi baas- ja täiendkoolitusi.

Koolitusprogrammid tuginevad rahvusvahelistele tõenduspõhistele soovitustele, uuringutele ning kodu- ja välismaiste ekspertide praktilistele kogemustele. Koolitatud on ka tugikeskuste maakondlike koostöövõrgustiku liikmeid, et tagada eri valdkondade spetsialistide ühtne arusaam naistevastasest vägivallast.

Eesti Naiste varjupaikade Liidu järjekindla töö tulemusel on Eestis tekkinud arvestatav hulk spetsialiste, kes mõistavad naistevastase vägivalla olemust ning oskavad vägivalda kogenud naisi ja lapsi tulemuslikult abistada.

LISAINFO

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud annab Valge Lindi auhinna välja igal aastal 25. novembril, kui ülemaailmselt tähistatakse naistevastase vägivalla vastast päeva.

Auhind antakse välja üksikisikule või organisatsioonile, mis möödunud aasta/aastate jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Eelmisel aastal pälvis Valge Lindi auhinna pikaajalise töö eest naiste tugikeskuste ja naiste tugitelefoni 1492 juures psühhoterapeut Kait Sinisalu. Varasematel aastatel on auhinna saajateks olnud politsei, kohalike omavalitsuste, ajakirjanduse ja ka Justiits- ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.